Targa maja projekt on valmimas

Targa maja.

FOTO: Alver Arhitektid

Rakvere targa maja kompetentsikeskuse ehitamiseks vajaliku rahalise toetuse taotluse kokkupanek on lõpusirgel ning esitatakse septembri keskel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS).

Esmaspäeval toimus Tallinna ülikoolis targa maja kompetentsikeskuse koostöökogu nõupidamine, kus koostööpartnerid ja huvilised said ülevaate projekti hetkeseisust ning uuriti võimalusi keskuse töös osalemiseks.

Projekti arendamisega tegeleva sihtasutuse Virumaa Kompetentsikeskus juhatuse liikme Kalle Karroni sõnul oli kohal ka uusi huvilisi, kes sooviksid keskuse partneriks tulla, näiteks nutikate süsteemidega seotud turvafirmad ja hoone haldajad. “Kokkusaamise eesmärk oli aga EASi uue taotlusankeedi tutvustamine partneritele, samamoodi partneritega sõlmitavate koostöölepingute põhimõtete arutamine ehk siis kokkuvõtvalt tutvustasime nõudeid, mis on meil vaja täita taotluse esitamiseks EASile,” kõneles Karron.

Kevadel välja kuulutatud arhitektuurikonkursile pangamaja hoonele ideelahenduste leidmiseks laekunud tööde hulgast tunnustas koostöökogu parimaks lahenduseks arhitektuuribüroo Alver Arhitektid töö. Praegu seda täiendatakse, samuti käivad Karroni sõnul tööd ehituslike jooniste kallal.

Töödega on kiire, sest juba 15. septembril on EASile rahastamistaotluse esitamise tähtaeg. Selleks ajaks peavad sõlmitud olema ka lepingud partneritega. “Keskuse jaoks on oluline, et täpsustame partnerite huvid – millised on need füüsilises testkeskkonnas, millised on soovid hilisemate teenuste osutamisel,” ütles Karron ning lisas, et partnerlepingute sõlmimise üks olulisi punkte on kokkuleppimine nende rahalises panuses – see peab moodustama kogu projekti omafinantseeringuks vajaliku summa.

Praegu on projektil 30 ametlikku partnerit. “Partnerite ring võib veelgi laieneda, kui huvilisi juurde tekib, mõni võib aga rahalise panuse tõttu partnerlusest loobuda ning jääda huviliseks, ka neid on,” märkis Karron.

EASi rahastamisotsus selgub aasta lõpus. “Kui see on positiivne, hakkame teostama arendusprojekte, mis ei nõua testkeskkonna olemasolu, ning kevadel saaks ehitama hakata,” selgitas Karron.

Kompetentsikeskuse ehitushind on täpsustamisel, varemalt on välja öeldud, et projekti kogumaksumuseks kujuneb umbes 50 miljonit krooni. “Summad täpsustuvad, praegu on ehitushinnad taevasse tõusnud CO2rahasummade tõttu, millega tehakse korda lasteaedu, koole ja muid objekte. Seega on varasemad, aasta alguses tehtud arvutused aluseks, aga mitte enam täpsed,” rääkis Karron.

Rakvere linnavalitsuse tarbeks tuleb targa maja ehitamise ajal korda teha ka vana pangamaja, mille ehituslikud kulud ei ole paraku projekti raames abikõlblikud. Rakvere linnapea ja SA Virumaa Kompetentsikeskuse nõukogu esimehe Andres Jaadla kinnitusel suudab linn vajaliku kaasfinantseerimise välja kanda ning see polegi kõige olulisem, tähtis on hoopis see, et targa maja kompetentsikeskus Rakverre ikkagi tuleks. “Oleme oma projektiga seitsme hulgas, millest tõenäoliselt vähemalt pooled saavad vajaliku toetuse, ning kindlasti on Rakvere kompetentsikeskuse idee tugev ja ka Euroopa mõis­tes kandev,” kõneles ta.

“Väljaspool Tallinna ja Tartut asuvate linnade konkurentsivõime indeks ongi sellise kõrgarenduse ja kompetentsikeskuse koha peal ning peame selle eest võitlema, et Rakveres oleks noori ja innovaatilisi kõrge kompetentsiga inimesi,” lisas Jaadla.

Targa maja kompetentsikeskuse ehitamiseks vajalikku rahalist toetust taotletakse siseministeeriumi ja EASi poolt rakendatavast kompetentsikeskuste arendamise meetmest, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Tagasi üles