Kiltsi mõis muutub atraktiivsemaks

A. J. von Krusensterni nimelise mittetulundusühingu juht Lembit Keerus on aastaid Kiltsi mõisat ja parki külalistele tutvustanud. Tänavu sügisel algavad mõisapargis põhjalikud korrastustööd. Foto: Arvet Mägi

Kui praegu saab Väike-Maarja vallas asuvat Kiltsi mõisat külastada ainult eelneval kokkuleppel, siis järgmisel turismihooajal on kavas see turistidele pidevalt avada. Välja on töötatud mitmed turismipaketid külastajatele, samuti algavad peagi suured rekonstrueerimistööd mõisapargis.

Nüüdseks on valminud MTÜ Eesti Mõisakoolide Ühingu esitatud projekti raames neli turismipaketti, mida on võimalik alates järgmisest kevadsuvest turistidele pakkuda. Programmide väljatöötamisega tegeles kuueliikmeline töörühm.

Näiteks ühe-kahetunnisel ringkäigul saab turist osaleda programmis “Kiltsi mõis – peidetud ajalugu”, mis võimaldab tutvuda lossi varasema ajalooga, kuulda, kuidas ja millal see tekkis. Räägitakse Adam Johann von Krusensterni elust ja tegevusest. Järgneb ringkäik mõisapargis, kus tutvutakse näiteks erinevat liiki puudega, viinamäe tigude või kobraste tegevusega.

Need, kel rohkem aega ja huvi, saavad edaspidi Kiltsi lossikompleksis leida uudistamist mitmel päeval. Kavas on pakkuda võimalust osaleda lühemates loomelaagrites, nädalavahetusprogramm “Kummituste loss” näitab keldrite ja pööningute avarusi.

Õhtusöögil Kiltsi lossis võib kliendi soovil minna ajas tagasi ka XVI sajandisse, arvestades võimalikult palju tolleaegset söömiskultuuri. Külastajatel on võimalik edaspidi ühendada Kiltsi mõisaga tutvumine ka teiste piirkonna huviväärtuste avastamisega, olgu nendeks siis Vao tornlinnus, Ebavere mägi või Äntu järved.

Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla rääkis, et järgmisest aastast asub valla turismikorraldaja põhiline töökoht praeguse Väike-Maarja muuseumi asemel Kiltsi mõisas. “Turismikorraldaja hakkab mõisat ja selle ümbrust ka tutvustama,” ütles Kesküla. Ta lisas, et kuigi suurem rõhuasetus on Kiltsi mõisal ja selle väljaarendamisel turismiobjektina, jääb turismikorraldaja ülesandeks endiselt kogu piirkonna huviväärtustega tegelemine ja nende tutvustamine.

Järgmisel suvehooajal avatakse Kiltsi loss turistidele igapäevaseks külastamiseks. “Kiltsi mõisas tegutseb kool, aga peale suve on võimalik külastusteks kasutada ka nädalavahetusi ja koolivaheaegu,” lausus Kesküla. Vallavanema sõnul annab kool mõisa külastajatele ning turismiga tegelemine õpilastele lisaväärtuse.

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) on andnud nõusoleku kaasfinantseerida Kiltsi mõisakooli pargi rekonstrueerimise projekti, mille peamiseks eesmärgiks on korrastada loodus- ja muinsuskaitse all olev park, et eelmisel aastal renoveeritud mõisakool ja park muutuksid ühtseks tervikuks. Vallavanem selgitas, et 1971. aastal looduskaitse alla võetud Kiltsi mõisapark taastatakse võimalikult sellisel kujul, nagu see nägi välja Krusensterni ajal. Üleeelmisel aastal tehti KIKi vahendite toel põhjalik dendroloogiline uuring ning koostati pargiprojekt.

Väike-Maarja vald on valmistanud ette hankedokumendid ja kuulutas välja vähempakkumishanke Kiltsi mõisakooli pargi korrastamiseks ja ümberehitamiseks, ning kui kõik läheb hästi, võivad tööd alata juba septembris.

Peamised tööd on pargi keskel asuva Õnneallika ja kooli vaheliste kõnniteede ehitamine, mõisa peamiste sissesõiduteede rajamise lõpetamine ja murupindade taastamine.

Valmima peab piduliku sissesõidutee viimane osa - niinimetatud auring ning peahoonest lõunas paiknev pargiala, kus asuvad Õnneallikas, karusmarjaallee ja kooliaed. Neid alasid kasutavad nii kooli kui mõisat külastavad turistid kõige rohkem.

“Muruplatsid rajatakse kõnniteede vahele. Käigurajad, mis ei sobi pargi ajaloolise kontseptsiooniga, võetakse üles, haljastatakse muruga,” tutvustas Indrek Kesküla.

Tööde kogumaksumus on 64 700 eurot, millest KIK eraldab 58 200 eurot ning ülejäänu tuleb kanda Väike-Maarja vallal. Et loodus- ja muinsuskaitse all oleva pargi rekonstrueerimine on rahamahukas, siis on see töö jagatud etappidesse, mis tähendab, et pargi korrastamise ja ümberehitusega jätkatakse ka edaspidi.