Võiverre tuleb tulevikus Struve-Tenneri muuseum

Kalev Viiksaar näitab praegu kehvas korras Võivere tuuleveskit, kuhu tulevikus rajatakse Struve-Tenneri muuseum. Foto: Arvet Mägi

Võiverre, kus asub Struve geodeetilise kaare Simuna-Võivere baasjoone otspunkt, tuleb tulevikus Struve-Tenneri muuseum. Tuuliku rekonstrueerimistööd algavad septembris. Sügisel tähistatakse ka Võivere otspunkt ligi pooleteise meetri kõrguse ja
2 x 2meetrise põhjaga klaaspüramiidiga.

2005.  aasta  juulis lisati UNESCO kultuuripärandi nimekirja Struve geodeetilise kaare Simuna-Võivere baasjoone otspunktid. Võivere otspunktist mõnekümne meetri kaugusel asub vana tuuleveski, kuhu MTÜ Võivere Tuuleveski soovib muuseumi rajada.

“Alumine korrus jääb eesruumiks. Siia tahame teha väljapaneku veskist enesest ja ümberkaudsetest küladest. Teisele korrusele peaks tulema muuseum,” rääkis MTÜ Võivere Tuu­leveski juhatuse liige Liivika Harjo.

Väljapanekud hakkavad kajastama Friedrich Georg Wilhelm Struve ja Carl Friedrich Tenneri elu ja tegevust ning meridiaankaare mõõdistamist. Harjo sõnul on ekspositsiooni koostamiseks sõlmitud esialgne kokkulepe Tartu ülikooliga.

Mittetulundusühing sai LEADER-programmist 40 000 eurot tuuleveski rekonstrueerimise esimeseks etapiks ning kõi­gepealt tehakse ära välitööd.

Kõigepealt välitööd

“Väljast puhastatakse vuugid uuesti, soojustatakse, täidetakse. Tuuleveski krohvitakse, värvitakse, pannakse uksed ja aknad ette. Peale tuleb esialgne katus,” selgitas Harjo. Tööde tegijaks on osaühing Restaure.

Kui need tööd saavad tehtud, on MTÜ-l Võivere Tuuleveski kavas taotleda kevadel LEADER-programmist vahendeid tuuliku pea renoveerimiseks. “See on tegelikult kõige suurem ja kallim töö,” tõdes Harjo. Alles pärast seda ehitatakse ruumid.

Liivika Harjo ja tema abikaasa Kalev Viiksaar ütlesid, et tuulik on väga halvas korras. “Järel on ainult varemed. Kui siia elama tulime, oli terve selle sisemus prahti täis,” kirjeldas Liivika Harjo.

Mittetulundusühing soovib tuuleveski korda teha, et ilus objekt säiliks, ning ühtlasi teadvustada inimestele Struve ja Tenneri tähtust.

Harjo tunnistas, et tegelikult ei teadnud ta Friedrich Georg Wilhelm Struvest ning mõõdetud meridiaankaare punktidest enne Võiverre kolimist eriti midagi.

“Kui juba siin elasime, siis toonasest Avanduse vallast aren­dusnõunik helistas, et kuule, va­ja on kaevata sirelihekki,” meenutas perepea Kalev Viiksaar.

Võivere otspunkti tähis tuuleveski lähistel sirelihekis kaevati esimest korda lahti 2002. aasta sügisel. Üsna maapinna lähedalt leiti paeplaatidest laotud paarimeetrise läbimõõduga alus, mille peal oli sisse puuritud tsentriauguga graniitkivi.

Baasjoone Võivere otspunkt on looduses veel tähistamata, tsenter asub umbes 20 sentimeetri sügavusel mulla all.

Septembris, umbes samal ajal tuuliku rekonstrueerimistööde algusega, otspunkt tähistatakse.

Ehitatakse klaaspüramiid

Väike-Maarja vallavalitsuse kultuuri- ja spordiosakonna juhataja Ilve Tobreluts rääkis, et paeplaatidest müüritisele ehitatakse umbes 2 x 2meetrise põhjaga ning 1,5 meetri kõrgune klaaspüramiid, mis võimaldab inimestel ajalooliselt tähtsat kohta lihtsasti leida ja külastada.

Klaaspüramiid kaitseb ka paekivimüüritise täitumist lumega. Tähise rajamine läheb maksma ligi 8000 eurot, sellest 7050 eurot tuleb toetusena LEADER-programmist, tööd teeb osaühing Restaure.

Väike-Maarja vallavalitsus paigaldas mais muinsuskaitseameti toel Friedrich Georg Wilhelm Struve meridiaankaare Simuna-Võivere baasjoone Simuna otspunkti tähistava graniitsamba juurde infotahvli. Tobrelutsu sõnul paigaldatakse samasugune tahvel, mis on praegu juba tegemisel, ka Võivere otspunkti juurde.

Hiljuti tehti heakorratöid, et kujundada Simuna otspunkt atraktiivsemaks turismiobjektiks. Kuna punkti tähis – 1,9 meetri kõrgune graniitsammas – asub põllu sees, rajati sinna muruplats ning Katkutulba vahetu ümbrus kaeti graniitkillustikuga.

Struve geodeetiline kaar, mis ulatub Mustast merest Põhja-Jäämereni ja läbib kümmet riiki, mõõdeti aastatel 1816-1855 astronoom F. G. W. Struve juhendamisel. Seda kasutati Maa kuju ja mõõtmete määramisel ning topograafiliste kaartide koostamisel.

Meridiaankaar koosnes 258 kolmnurgast ja 265 põhipunktist. Kahjuks ei olnud kaare kõik punktid kindlustatud, või olid kindlustatud ebapiisavalt, ning paljud neist on praeguseks hävinud.

UNESCO kultuuripärandi nimekirja lisati Struve meridiaankaare säilinud 34 punkti, mis paiknevad Norras, Soomes, Venemaal, Eestis, Leedus, Valgevenes, Moldaavias ja Ukrainas. Eestist kanti Struve meridiaankaare punktide nimekirja Tartu Tähetorn ja Simuna-Võivere baasjoone otspunktid.

Kalev Viiksaar juhtis tähelepanu asjaolule, et Struve kõrval ei saa alahinnata ka eesti soost teadlase Carl Friedrich Tenneri rolli.

Carl Friedrich Tenner (1783-1859) sündis Virumaal Vaivara kihelkonnas Auvere mõisas. Geodeesiaõpinguid alustas ta 1802. a Peterburis, 1809. a tehti talle ülesandeks luua triangulatsioonivõrk Peterburist üle Narva Tallinna suunas ja sealt edasi Tartuni. 1816. a alustas Tenner oma kaaslastega triangulatsiooni loomist praeguse Leedu territooriumil. 1828. a sõlmitud kokkuleppe alusel ühendati Struve ja Tenneri kaaremõõtmised, kus Tennerile jäi geodeetiline ja Struvele astronoomiline osa.

Struve kaarel toimub laupäeval põnev matk

27. augustil kell 11 algab Simunast matk Struve geodeetilisel kaarel, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Matka käigus suundutakse Struve geodeetilise meridiaanikaare Simuna-Võivere baasjoone Simuna otspunkti tähistava Katkutulba juurest Võivere tuuliku juures asuva Võivere otspunkti juurde.

Jalgsimatkale oodatakse käijaid ja kepikõndijaid, matka pikkus on 4,9 km.

Pärast üritust viib buss soovijad Võiverest Simunasse tagasi.

Matka järel meenutatakse tuuliku juures Struve tegemisi Simuna-mail ja tema ettevõtmisi laiemalt ning tutvutakse Võivere otspunkti tähistamise plaanidega.

Ürituse organiseerivad Väike-Maarja vallavalitsus, Eesti Geodeetide Ühing ja mittetulundusühing Võivere Tuuleveski.