Struve geodeetiline kaar, mis ulatub Mustast merest Põhja-Jäämereni ja läbib kümmet riiki, mõõdeti aastatel 1816-1855 astronoom F. G. W. Struve juhendamisel. Seda kasutati Maa kuju ja mõõtmete määramisel ning topograafiliste kaartide koostamisel.
Meridiaankaar koosnes 258 kolmnurgast ja 265 põhipunktist. Kahjuks ei olnud kaare kõik punktid kindlustatud, või olid kindlustatud ebapiisavalt, ning paljud neist on praeguseks hävinud.
UNESCO kultuuripärandi nimekirja lisati Struve meridiaankaare säilinud 34 punkti, mis paiknevad Norras, Soomes, Venemaal, Eestis, Leedus, Valgevenes, Moldaavias ja Ukrainas. Eestist kanti Struve meridiaankaare punktide nimekirja Tartu Tähetorn ja Simuna-Võivere baasjoone otspunktid.
Kalev Viiksaar juhtis tähelepanu asjaolule, et Struve kõrval ei saa alahinnata ka eesti soost teadlase Carl Friedrich Tenneri rolli.
Carl Friedrich Tenner (1783-1859) sündis Virumaal Vaivara kihelkonnas Auvere mõisas. Geodeesiaõpinguid alustas ta 1802. a Peterburis, 1809. a tehti talle ülesandeks luua triangulatsioonivõrk Peterburist üle Narva Tallinna suunas ja sealt edasi Tartuni. 1816. a alustas Tenner oma kaaslastega triangulatsiooni loomist praeguse Leedu territooriumil. 1828. a sõlmitud kokkuleppe alusel ühendati Struve ja Tenneri kaaremõõtmised, kus Tennerile jäi geodeetiline ja Struvele astronoomiline osa.
Struve kaarel toimub laupäeval põnev matk
27. augustil kell 11 algab Simunast matk Struve geodeetilisel kaarel, kuhu on oodatud kõik huvilised.
Matka käigus suundutakse Struve geodeetilise meridiaanikaare Simuna-Võivere baasjoone Simuna otspunkti tähistava Katkutulba juurest Võivere tuuliku juures asuva Võivere otspunkti juurde.
Jalgsimatkale oodatakse käijaid ja kepikõndijaid, matka pikkus on 4,9 km.
Pärast üritust viib buss soovijad Võiverest Simunasse tagasi.
Matka järel meenutatakse tuuliku juures Struve tegemisi Simuna-mail ja tema ettevõtmisi laiemalt ning tutvutakse Võivere otspunkti tähistamise plaanidega.
Ürituse organiseerivad Väike-Maarja vallavalitsus, Eesti Geodeetide Ühing ja mittetulundusühing Võivere Tuuleveski.