/nginx/o/2024/10/18/16427063t1h217a.png)
/nginx/o/2011/08/23/719540t1h69d0.jpg)
Rakvere linnavolikogus läks kirglikuks aruteluks, kui jõuti nõusoleku andmiseni Rakvere targa maja kompetentsikeskuse omafinantseeringu tagamiseks ja laenu võtmiseks.
Rakvere linn on nõus targa majaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pika ja keerulise diskussiooni lõpptulemusena olid kõik kohalolnud volikogu liikmed seda meelt, et tagada linnapoolne omafinantseering ja esitada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele see projekt. Omafinantseering jääb 1,2 ja 1,5 miljoni euro vahele. Täpne summa selgub hankega.
Volikogu esimees Mihkel Juhkami võrdleb seda otsust kolme varasema tähtsa otsusega: esiteks 1993. aasta otsusega hakata rekonstrueerima linna veevärki, teiseks spordikeskuse detailplaneeringu ja seejärel arhitektuurikonkursi algatamisega ning kolmandaks AQVA veekeskuse rahastamisskeemi minekuga.
“See on samasugusel skaalal otsus, kolm on õnneks läinud, loodame, et ka see,” kommenteeris Juhkami.
Sihtasutuse Virumaa Kompetentsikeskuse juhatuse liikme Kalle Karroni sõnul tugevdaks targa maja kompetentsikeskus oluliselt Rakvere linna positsiooni kõrghariduse keskusena väljaspool Tallinna ja Tartut.
Tema kinnitusel muutuks Rakvere Eestis ja Põhja-Euroopas oluliseks hooneautomaatika keskuseks ja Rakveres rakendataks kõige innovaatilisemaid lahendusi, mis toovad linna täiendavaid investeeringuid ning tarka tööjõudu.
Samuti tekiks linna rahvusvaheliselt atraktiivne täiendav tõmbeobjekt.
Vahetult keskuses luuakse umbes paarkümmend, seotud ettevõtetes umbkaudu sada töökohta.