/nginx/o/2008/12/05/101131t1h1bd7.jpg)
Töölepinguseaduse eelnõu, mille teksti ametiühingud, tööandjad ja valitsuse esindajad jüripäeval kokku leppisid, on riigikogus. Parlamendi õiguskomisjon lõpetas opositsioonierakondadelt laekunud 126 muudatusettepaneku arutelu.
Muudatusettepanekutega tutvudes avastas Ametiühingute Keskliit üllatusega, et valitsus oli ühepoolselt muutnud eelnõus nelja sätet, halvendades töötajate olukorda.
Ometi kinnitas valitsus kevadel, et kokkulepitud teksti muudetakse vaid juhul, kui sellega on nõus kõik kolm osapoolt.
On pehmelt öeldes kummaline, et valitsuse esindajad otsustasid kuritarvitada partnerite usaldust ja proovisid kasutada lihtlabast pettust - käitumist, milline ei üllataks nt pisisuli puhul.
Enesestmõistetavalt avaldas EAKL teravat protesti sellise teguviisi vastu ning nõudis kokkulepitud sõnastuste taastamist seaduseelnõus.
Valitsuse väited, nagu oleks tegu olnud vaid keelelise toimetamisega, ei vasta tõele. Ametiühingute protesti õigustatust kinnitas selgelt ka parlamendi juriidilise osakonna hinnang, milles võrreldi kõnealuse nelja sätte sõnastusi.
Sisuliselt soovis valitsus muuta kevadist kolmepoolset kokkulepet, kuid ainult nende teemade puhul, mis talle olulised.
Ametiühingute tõstatatud töötajate jaoks tähtsate küsimuste arutelust valitsus ja tööandjad keeldusid.
Põhjendamatu kiirustamine
Tänaseks on töötajate õigusi kaitsvad sõnastused siiski leitud - need said õiguskomisjoni heakskiidu 1. detsembril. Teadaolevalt on töölepinguseaduse eelnõu teine lugemine kavas lõpetada 10. detsembril ning seadus vastu võtta nädal hiljem.
On üsna tõenäoline, et üle hulga aja kasutab opositsioon venitamistaktikat, st võtab teise lugemise lõpetamisel iga muudatusettepaneku hääletamise eel 10minutilise vaheaja.
Hääletades sellise tempoga, kulub 100 ettepaneku menetlemiseks parimal juhul 16 tundi.
Valitsuse ettepanekul lepiti aprillis kolmepoolselt kokku, et uus seadus jõustub aasta pärast selle vastuvõtmist, st 2010. a algul.
Ent siingi taganesid poliitikud kokkuleppest ja parlamendi õiguskomisjonis hääletasid kõik valitsusliidu esindajad selle poolt, et seadus rakenduks 2009. aasta juulist.
Ametiühingute Keskliit ei nõustu seaduse varasema jõustamisega, sest selleks pole ei võimalust ega ka sisulist vajadust. Mis takistab seaduse varasemat jõustamist?
Esiteks peaks olema elementaarne, et valitsus täidab kõik endale võetud kohustused, sh tõstab jõustamishetkeks poole alampalgani riigi töötutoetuse. See punkt on lahutamatu osa kevadisest kokkuleppest.
Praegu menetluses olev 2009. a riigieelarve eelnõu annab aga tunnistust, et valitsus kavatseb töötutoetuseks eraldada vähem kui 80 miljonit krooni.
Selle summaga tagab riik järgmiselgi aastal töötule, kel pole õigust kindlustushüvitisele, häbiväärsed 1000 krooni kuus, mida on raske isegi toetuseks nimetada.
Valitsus tahab taas ühepoolselt taganeda kokkuleppest ja teha näo, et midagi pole juhtunud.
Rohkelt segadust
Märksa tõsisem takistus on aga asjaolu, et uue seaduse rakendamise ettevalmistamiseks jääb väga vähe aega.
Et eelnõu erineb kehtivast töölepinguseadusest oluliselt, on hädavajalik laialdane selgitustöö nii töötajate kui ka tööandjate hulgas. Parandamatu hoobi riigi usaldusväärsusele annab see, kui seaduse täitmisega jääb hätta riik ise.
Juba teisel päeval pärast uue seaduse jõustumist võib tekkida esimene töövaidlus, mida lahendavad kohtud ja töövaidluskomisjonid.
Ametiühingute juristid koostavad praegugi massiliselt töövaidlusavaldusi, sest seaduste ja töölepingute rikkumine on majanduslanguse ajal võtnud epideemia mõõtmed. Olen veendunud, et uue seaduse jõustumine suurendab töövaidluste arvu hüppeliselt.
See nõuab vältimatult kümnete kohtunike ja sadade töövaidluskomisjonide liikmete koolitamist uue seaduse jõustamise hetkeks.
Kui kohtunikke on justiitsministeeriumil kavas mingil moel siiski koolitada, siis töövaidluskomisjonide liikmete koolitamisest rääkides on sotsiaalministeerium ja tööinspektsioon vähemalt viimasel 7-8 aastal teinud näo, et uppuja päästmine on uppuja enda mure.
Murtud sõna
Uus seadus suurendab märkimisväärselt töötukassa töökoormust, lisandub täiesti uus kohustus hakata osaliselt välja maksma koondamishüvitisi. Samas peab töötukassa 30. aprilliks endaga ühendama tänase tööturuameti koos kõigi selle allasutustega, võtma tööle mitusada inimest ja kõik nad ka välja õpetama.
On paratamatu, et ühendatud tööturuasutuse käivitamisel kerkib palju probleeme, mille lahendamine kahe kuuga ei ole reaalne.
Loetletud ohud pole pastakast välja imetud virtuaalsed hirmud, vaid reaalsed ris-
kid, mis saavad tõeks pigem suuremal kui väiksemal määral. Hammasrataste vahele jäävad kümned tuhanded inimesed.
Sotsiaalministeerium on aastaid rõhutanud, et kolmepoolsed kokkulepped on nn džentelmenide kokkulepped, mille sisuline tagatis on partneri ausõna, mitte võimalus nõuda leppe täitmist kohtus.
Inglismaal saab džentelmen antud sõna murda vaid ühe korra - see välistab ta igaveseks usaldusväärsete partnerite ringist.