/nginx/o/2011/09/01/731310t1h1ed8.jpg)
Esimesel septembril keeras Porkuni kooli direktor mõisahoone uksed lukku ning koolipere jättis hüvasti oma vana majaga, et minna rongkäigus lähedalasuvasse uude hoonesse.
Porkunis täitis tarkusepäeva kurbus ja rõõm korraga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
140aastase mõisahoone ees lauldi lahkumislaulud ning võeti kaasa oma kaisukarud ja aabitsad, et vast valminud koolikompleksis tänapäevaste tingimuste üle rõõmu tunda.
Selle lahkumisega pöörati uus lehekülg Porkuni kooli ajaloos, mis sai alguse 1924. aasta kevadel, kui kurtidele lastele rajatud kool Vändrast Porkuni mõisahoonesse kolis.
80 last ja 35 koolipersonali liiget alustavad õppeaastat uues koolimajas, mida AS Merko Ehitus asus ehitama 24. aprillil 2010. aastal ja lõpetas tänavu suvel.
Porkuni kooli õppe-kasvatusala juhataja Urve Karp pidas vana kooli juures lahkumiskõne.
“Aastakümneid oli see hoone koduks ja tarkuse saamise paigaks. Hoiame seda tarkust, ühtekuuluvust ja sõbralikkust, mida oleme siin tundnud, ning viime kaasa ka uude koolimajja.”
Porkuni kooli direktor Tiit Leemets ütles, et kuigi ajaloolises mõisahoones asuv kool sai aastatega armsaks ja sellest on kahju lahkuda, tuleb arvestada, et vanas koolikompleksis ei saanud täita kõiki neid funktsioone, mis on tarvis erivajadustega lastele rehabilitatsiooniteenuste osutamiseks ja õpilaste individuaalsust arvestava õpetamise jaoks.
Kooli direktor Tiit Leemets ja õppe-kasvatusala juhataja Urve Karp keerasid lukku vana koolimaja uksed ja rongkäik uue koolihoone poole võis alata.
Rühmakasvataja Ellen Sepp tunnistas, et vanast koolimajast lahkub ta vastuoluliste tunnetega.
“Emotsioonid on laes. Koos on nii rõõm kui kurbus. Kahju on lahkuda armsaks saanud hoonest, kus olen töötanud viisteist aastat. Samas on rõõm alustada õppeaastat uutes ja avaramates tingimustes,” rääkis Sepp. Ta rõhutas, et kõige tähtsamad koolis on lapsed.
“Porkuni koolilaste vajadustega on uues hoones igapidi arvestatud ja loodud neile parimad õppe- ja elamistingimused.”
Äsja valminud, terviklikus koolikompleksis on kaks õpilaskodu, kaks õppehoonet, hooldusklassid, lasteaed, spordi- ja rehabilitatsioonikeskus võimla ja basseiniga, samuti majandus- ja tööõpetuse ruumid, kontor ja söökla. Kõiki hooneid ühendab suur fuajee, mida on võimalik kasutada ka aulana.
Arvo Krauvärk, kelle lähedane alustab uut õppeaastat Porkuni koolis, tunnustas avardunud elamis- ja õppimistingimusi, mis rõõmustavad nii lapsi kui nende vanemaid.
Südapäeval toimus uues koolihoones avaaktus. Maavanem Einar Vallbaum ütles, et muljed uues majas on igati meeldivad.
“Siin õppivatel lastel on rahulikku keskkonda vaja. Porkunis on loodus- ja lapsesõbralik ümbrus, mida selle kooli lapsed just vajavad. Samuti on maja asjatundlike inimeste tehtud ja ehituse kvaliteet tundub hea,” kõneles maavanem. Tiit Leemets rääkis, et koostöö ehitajaga sujus edukalt.
“Ehitustööde juhtidega olid regulaarselt kokkusaamised ja nõupidamised. Hoidsin ehitamisel pidevalt silma peal ja ehitajad võtsid soove kuulda, et tulemus parem saaks.”
ASi Merko Ehitus projektijuht Keit Paal, kes koordineeris tööd Porkuni kooli ehitusel, nentis, et töös tuli raskeid momente ette.
“Mõne alltöövõtja tellisime Tallinnast ja siin tekkis logistikaprobleeme. Aga üldiselt oldi tublid. Esile tahaks tõsta kohalikke firmasid, kes meil alltöövõtjatena abis olid: Väike-Maarja firma Emekan OÜ, kes tegeles veetorustike, sanitaartehnika ja küttesüsteemide paigaldamisega, ning Vajangu firma Varo Grupp, kes tegi betoonitöid, tulid hästi toime,” rääkis Keit Paal.
Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg tunnustas samuti koolikompleksi ehitajaid, kes suutsid valla jaoks vajaliku objekti õigeks ajaks valmis ehitada.
“Omavalitsusele annab kindlustunde, et uue koolikompleksi valmimisega säilivad aastateks vallas Porkuni koolipersonali töökohad,” märkis vallavanem. Vana koolihoone jääb Riigi Kinnisvara ASi hallata.