Toomas Herm: Lääne-Viru politsei mõjutas rannakultuuri

Toomas Herm Foto: Virumaa Teataja

Lääne-Viru politsei tugines avalikus kohas palja ülake­haga jalutanud kunstniku Fideelia-Signe Rootsi käitumisele õiguslikku hinnangut andes ühiskonna arvamusele. Õigemini öeldes - politsei arvamusele ühiskonna arvamusest. On ju vä­ga raske hinnata inimeste arvamust ühe või teise nähtuse kohta, sest see sõltub paljudest tegu­ritest. Näiteks soost, vanusest, usust, kasvatusest, haridusest.

Ei hakka siinjuures arutlema, kas naise rinnad on suguorganid ja kas nende näitamist võib pidada nn liputamiseks, mis on tõesti väärtegu. Jäägu see arutelu juristidele.
Küll aga tuleb tunnistada, et politsei seadis seaduskuulekad kodanikud raskesse olukorda. Jutt käib võrdse kohtlemise printsiibist, mis on sätestatud ka põhiseaduses.

Kui naine ei tohi avalikus kohas palja ülakehaga käia, siis on see ka meeste puhul väärtegu. Küllap on paljavõitu mehi tänavapildis mitu korda rohkem kui naisi. Seda eriti suvel.

Mida peaks nüüd tegema tavakodanik, kui näeb näiteks kuu­rortkülas Võsul avalikus kohas pal­ja ülakehaga meest ehk olukorda, millel on väärteo tunnused. Kuriteost mitteteatamine on kuritegu. Väärteost teatades täi­dab inimene oma kodanikuko­hust. Aga ta ei pruugi seda teha.

Keerulisemas olukorras on po­litseinikud. Nemad peavad väärtegu märgates kindlasti reageerima. Kujutan juba ette, et seal­samas Võsul palava ilmaga teh­tud politseireid võib mundrikandjatele kujuneda väga tulemusterohkeks.

Suvituskohtades ei pruugi meestel särki kaasaski olla. Siis võib tekkida  olukord, et inimene pärast korravalvuri seaduslikku korraldust või märkust särki selga ei pane, sest tal lihtsalt pole seda. Juriidiliselt tähendab see politseiametniku korralduse eiramist ja seadusvastase tegevuse jätkamist.

Ei imesta, kui asja üle on pead murdnud mehed, kelle elukutse eeldab seaduste laitmatut täitmist. Näiteks kohtunikud, prokurörid ja vandeadvokaadid. Tänaval neid palja ülakehaga ei kohta, küll aga avalikes randades.

Seadus lubab teha mööndusi neil juhtudel, kus see teisiti ei ole võimalik.

Seega vette minnes nad särki selga jätma ei pea. Ükski seadus ei sunni särki märjaks tegema.
Veest välja tulles aga olgu särk selga pandud, sest päevitama ei pea ilmtingimata palja ülakehaga.
On ju teaduslikult tõendatud, et päevitada saab ka õhema särgiga. Pidigi kasulikum olema, sest vähendab nahale halvasti mõjuvat UV-kiirgust.

Seega on alternatiiv päevitamisele olemas ning meestelt rannas kui avalikus kohas särgi kandmist nõuda on igati põhjendatud ja seaduslik.