Ailar Holzmanni kinnitusel näeks Ida-Eesti päästekeskus meeleldi, et Avinurme tekiks vabatahtlik päästeüksus. Nad on valmis vabatahtlikke koolitama, andma neile varustust, tehnikat, kompenseerima väljasõidud. “Aga vägisi me mittetulundusühingut luua ei saa, initsiatiiv peab tulema ikka altpoolt,” märkis Ida-Eesti päästekeskuse juht.
Avinurme vallavanem Indrek Kullam rääkis, et kohapealse abi olemasolu on väga oluline just turvalisuse seisukohalt.
Lähimad päästekomandod jäävad Iisakusse, Mustveesse ja Väike-Maarjasse. See tähendab, et abi tuleb oodata paarkümmend minutit või isegi kauem. “Kõige hullem, mis saab juhtuda, on see, kui vaatame pool tundi abitult pealt, kuidas maja põleb, ega saa midagi teha,” tõdes vallajuht, leides, et suitsusukeldumisvõimekus ei ole alati kõige määravam ja päästeteenuse osutamine on ikkagi riigi, mitte kohaliku omavalitsuse ülesanne.
“Meil on nii-öelda poolvabatahtliku komando kogemus olemas,” selgitas Kullam. Enne 2006. aastat, kui päästeamet komando täielikult oma alluvusse võttis, oli osa töötajaid omavalitsuse, osa päästeameti palgal, tehnikaga oli samuti. “See oli väga segane aeg,” meenutas vallajuht, kes on käinud ka päästeameti direktori jutul. “ Päästeamet saab isegi aru, et siin piirkonnas jäädakse teenuse pakkumisega hätta. Tõenäoliselt tuleb siiski mingisugune lahendus,” lootis Kullam.
Kuigi Avinurme päästekomando asus Ida-Virumaal, käidi põlenguid kustutamas ka Lääne-Virumaal, eelkõige Laekvere vallas. Laekvere valla inimesed rääkisid, et tegelikult on seis nukker juba ammu, sest mullu suleti Simuna päästekomando. Mõnigi leidis, et vabatahtliku päästeüksuse loomine Simunasse oli õige samm ning kiita tuleb priitahtlike pritsimeeste valmisolekut, kuid kutseliste päästjate abi see siiski täielikult ei asenda.