Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/26/5097833t1hae27.jpg)
/nginx/o/2011/09/05/736044t1h8d40.jpg)
1. septembrist liideti Avinurme ja Iisaku päästekomando, mis sisuliselt tähendab Avinurme komando sulgemist. Avinurme ja Laekvere valla elanikud kardavad, et kui midagi peaks põlema minema, jäävad päästeüksused nüüd nii kaugele, et nende kohale jõudes ei pruugi olla enam midagi päästa.
Ida-Eesti päästekeskuse direktor Ailar Holzmann ütles, et kõigile Avinurme päästekomandos töötanud seitsmele inimesele pakuti töökohta. “Kaks meest jätkavad Iisakus, üks Rakveres ning ülejäänud ei olnud pakkumisega nõus, mistõttu neil on õigus koondamishüvitisele.”
Holzmanni selgitusel seitsmest mehest paraku ei jätku, et tagada vähemalt igapäevane kahemeheline valve, ning seetõttu on komando juba eelmise aasta suvest olnud osa päevadest suletud. “Tänavu on igas kuus olnud keskmiselt üle kümne päeva, mil komando on mehitamata,” tõi Holzmann välja. Tema hinnangul ei saa hoida valves korraga ainult ühte meest, sest nii ei ole võimalik päästetöid teha.
Ka Avinurme ja Iisaku päästekomandode komandopealik Janno Vool möönis, et ühe mehe võimekusest jääks väheseks. “Sisuliselt suudab ta auto sündmuskohta kohale viia,” lausus Vool.
Ailar Holzmann rääkis, et Ida-Eesti päästekeskuse ettepanek oli komplekteerida Avinurme komando vajaliku arvu inimestega või liita see Iisaku komandoga. Et aga inimeste juurdevõtmiseks raha ei ole, tuli otsustada teise variandi kasuks.
Ida-Eesti päästekeskuse direktori sõnul oli Avinurme päästekomando väljakutsete poolest vähese väljasõidukoormusega piirkond, aastas oli keskmiselt 30-40 väljakutset. Ka tagab kahe komando ühendamine Iisaku päästekomando suitsusukeldumis- ja elupäästevõimekuse ning võimaldab tulekahju kustutamisel ründavat taktikat.
Janno Vool arvas, et Avinurme ja selle naabervaldade inimeste jaoks muutub olukord kindlasti keerulisemaks just ajafaktori tõttu, mis päästjatel kulub kohalejõudmiseks, kui peaks õnnetus juhtuma. Tegemist on ju piirkonnaga, millest teised päästekomandod asuvad kaugel.
Ailar Holzmanni kinnitusel näeks Ida-Eesti päästekeskus meeleldi, et Avinurme tekiks vabatahtlik päästeüksus. Nad on valmis vabatahtlikke koolitama, andma neile varustust, tehnikat, kompenseerima väljasõidud. “Aga vägisi me mittetulundusühingut luua ei saa, initsiatiiv peab tulema ikka altpoolt,” märkis Ida-Eesti päästekeskuse juht.
Avinurme vallavanem Indrek Kullam rääkis, et kohapealse abi olemasolu on väga oluline just turvalisuse seisukohalt.
Lähimad päästekomandod jäävad Iisakusse, Mustveesse ja Väike-Maarjasse. See tähendab, et abi tuleb oodata paarkümmend minutit või isegi kauem. “Kõige hullem, mis saab juhtuda, on see, kui vaatame pool tundi abitult pealt, kuidas maja põleb, ega saa midagi teha,” tõdes vallajuht, leides, et suitsusukeldumisvõimekus ei ole alati kõige määravam ja päästeteenuse osutamine on ikkagi riigi, mitte kohaliku omavalitsuse ülesanne.
“Meil on nii-öelda poolvabatahtliku komando kogemus olemas,” selgitas Kullam. Enne 2006. aastat, kui päästeamet komando täielikult oma alluvusse võttis, oli osa töötajaid omavalitsuse, osa päästeameti palgal, tehnikaga oli samuti. “See oli väga segane aeg,” meenutas vallajuht, kes on käinud ka päästeameti direktori jutul. “ Päästeamet saab isegi aru, et siin piirkonnas jäädakse teenuse pakkumisega hätta. Tõenäoliselt tuleb siiski mingisugune lahendus,” lootis Kullam.
Kuigi Avinurme päästekomando asus Ida-Virumaal, käidi põlenguid kustutamas ka Lääne-Virumaal, eelkõige Laekvere vallas. Laekvere valla inimesed rääkisid, et tegelikult on seis nukker juba ammu, sest mullu suleti Simuna päästekomando. Mõnigi leidis, et vabatahtliku päästeüksuse loomine Simunasse oli õige samm ning kiita tuleb priitahtlike pritsimeeste valmisolekut, kuid kutseliste päästjate abi see siiski täielikult ei asenda.
“Kui meil peab olema õhuke riik, mis siis teha,” konstateeris Laekvere vallavanem Aarne Laas. Sest kui kutselisi pritsimehi tuleb oodata keskmiselt pool tundi, ega siis enam midagi päästa ei ole. “See on ju tuki loputamine,” lisas Laas.
Laekvere vallavanema sõnul tuleb suuremat tähelepanu pöörata hoonete kindlustamisele ning loota, et kindlustusseltsid kulud ikka korvavad, kui õnnetus juhtub.
Hiljuti meediasse jõudnud info põhjal kavatseb päästeamet aastail 2011-2015 sulgeda 28 riiklikku komandot.
Võimalike suletavate komandode nimekirjas on ka Koeru komando, mis paikneb küll Järvamaal, kuid päästjad saavad väljakutseid samuti Lääne-Virumaale Rakke ja Väike-Maarja valda.
Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu on ERRi uudistele selgitanud, et see nimistu on komandodest, mille piirkonnas elab kuni 5000 inimest. Tema kinnitusel koostatakse iga komando ja iga piirkonna kohta detailset analüüsi ning neid otsuseid tehakse järk-järgult, lähtuvalt piirkonna eripärast, kuid see ei tähenda, et kõik need komandod lähiaastatel kinni pannakse.
Koeru vallavanem Väino Tippi ütles, et on Koeru päästekomando võimalikust sulgemisest kõnelnud naaberomavalitsuste juhtidega ja nad tahavad teha selle kohta siseministrile ühispöördumise, sest Koeru komando sulgemine ei vähendaks turvalisust mitte üksnes nende vallas, vaid samuti naabrite juures.
Rakke vallavanem Andrus Blok kinnitas, et ka Rakke vald ühineb pöördumisega, sest Koeru päästjad on saanud väljakutseid Lahu piirkonna küladessegi. “Kõige tähtsam on just aeg, mis kulub abi kohalejõudmiseks,” leidis ka Blok.
Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla nentis, et nendegi vallas on külasid, kuhu Koerust võivad vahemaad hinnates päästjad kohale jõuda kiiremini kui Väike-Maarjast. Samas lausus ta, et väga raske on hinnata, kuidas Koeru komando sulgemine tegelikult mõjuks.
Vallajuht ütles, et kohalike elanike turvalisusele mõeldes on väga positiivne, et Simunasse, kus küll riiklik komando kinni pandi, vabatahtlik tuletõrje selts loodi.