President Toomas Hendrik Ilves tegi eile ettepaneku korraldada Eesti vabariigi 91. aastapäeva eel üldhariduskoolides avatud tund, mille käigus vilistlased või lapsevanemad räägiksid õpilastele omaenda kogemustest seoses Eestiga.
President kutsub koolitundi andma
7. detsember 2008, 07:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Toomas Hendrik Ilves ütles Mõdrikul alanud ja täna Rakveres jätkuva haridusfoorumi avakõnes, et Eesti tuleviku määrab meie noorte haridus, nende võime teha aastate pärast tarku ja kaalutud valikuid.
"Hariduses ei ole võõraid muresid, ei ole jagamist "meieks" ja "teieks"," rõhutas president.
Presidendi hinnangul peaks üha jõulisemalt oma rolli tunnetav kodanikuühiskond osalema Eesti haridusküsimuste arutelus ning panustama võimalusel ka annetustega.
Riigipea pakkus välja idee, et iga üldhariduskool võiks avada oma uksed n-ö uutele õpetajatele: näiteks oma lapsevanematele ja vilistlastele, kes annaksid varem kokku lepitud ajal ja teemal igale klassile alustuseks ühe koolitunni.
"Külalisõpetajad - lapsevanemad, vilistlased või ka need, kel pole konkreetse kooliga veel vahetut suhet - õpetaksid omaenda kogemuste varal suhtumist oma riiki ja ühiskonda või leiaksid edasiandmist väärivaid kogemusi omaenda erialalt," kõneles riigipea.
Eestis on ligi 600 üldhariduskooli ja põhikooliastmest gümnaasiumi lõpuni rohkem kui 4000 klassikomplekti. "Kas leiame need 4000 või veidi enam vabatahtlikku, lapsevanemat ja vilistlast?" küsis president Ilves.
Riigipea hinnangul võiks vabariigi aastapäeva eel korraldatavast avatud koolitunnist välja kasvada kooliuuendus, praktikumid, kus vabatahtlikud osaleksid tundides praktiliste teadmiste vahendajatena ja õpetaksid teoreetiliste teadmiste rakendamist ja paikapidavust tegelikus elus.
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg ütles, et lihtsad lahendused on end hariduses juba ammu ammendanud. "Tuleb hakata tegema tõsiseid otsuseid," lausus ta ja tõi näiteks, et Eestis panustatakse täiskasvanute koolitamisse kümme korda vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt. "Paraku on seegi suunatud suures osas inimestele, kes täienduskoolitust eriti ei vajakski," lisas Kreitzberg.
Lääne-Virumaa rakenduskõrgkooli rektor Helle Noorväli tundis heameelt, et kui seni on aastaid räägitud õpetamisest, siis sellel haridusfoorumil keskendutakse õppijale ja õpetamisele. "See on suur samm edasi," kiitis Noorväli.
Lääne-Viru maavanem Urmas Tamm ütles, et haridus on meie konkurentsivõime alustala, kuid paraku tundub, et Eesti riik ei ole hariduse valdkonnas eriti kuhugi jõudnud. "Kui laeval puudub siht, siis sobib iga sadam," rääkis Tamm poliitikute arvukatest katsetest haridust reformida.
Maavanema arvates ei peaks koolisüsteemi eesmärk olema toota õpilastest üha rohkem ja rohkem täis topitud mälupulki.