Vinni vallas Voore külas avati Eestis ainulaadne rehabilitatsioonitalu naisnarkomaanidele. Kuigi hoone on valmis, peavad elanikud ise hakkama endale kodu looma.
Voorel avati esimene naissõltlaste keskus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Voore külla Vihmari narkorehabilitatsioonitallu ehitati seal juba kümme aastat tegutseva noormeeste maja kõrvale Eestis seni ainulaadne keskus, kus aidatakse naisuimastisõltlasi.
Eelmise aasta septembris, kui hoonele pandi nurgakivi, alles otsiti ehituse rahastamisvõimalusi. Hoone valmimist toetas 200 000 dollari ehk ligi kahe miljoni krooniga Ameerika ühendriikide humanitaarabi programm, kokku teist sama palju andsid sotsiaalministeerium ja Tallinna linnavalitsus.
Ammu vajalik
MTÜ AIDSi tugikeskuse juhatuse liikme ja ühe asutaja Nelli Kalikova jaoks, kes on nii naiste- kui meestetalu valmimise eest aastaid võidelnud, oli eile väga oluline päev. "Olen õnnest upakil, nagu ütleb Grete Lehtla (AIDSi ennetuskeskuse asutajaliige - toim.)."
Selle aasta lõpuks on plaanitud keskuse sisustamine ja töötajate koolitus.
Kalikova sõnul on vajadus tunduvalt suurem, kui see keskus võimaldab, ja naised olid tallu pääsemise järjekorras enne selle ehituse algust. "Korraga me palju tüdrukuid siia ei võta. Jaanuaris-veebruaris tuleb kaks-kolm ja neid lisandub, kuni juunis jõuame kümneni."
Kõigepealt hakkavad naised tööle sellega, et hoone näeks üldse välja nagu elumaja: õmblevad kardinaid ja teevad teisi töid. "Loovad iseendale kodu," selgitas Kalikova. Paralleelselt õpivad nad ka süüa tegema ja õmblema. Kalikova sõnul loodetakse leida ettevõtteid, kes oleks nõus koostööd tegema.
Noormehi on oma majas praegu kaheksa ja enamik alles saabunud. "Lahkunud poistel läheb hästi," nentis Kalikova, kuid lisas, et narkomaanide elu kohta võib öelda korras, kui nad pole viis-kuus aastat narkootikume tarvitanud.
Vinni vallavanem Toomas Väinaste meenutas avamisel aastatetagust aega, kui rehabilitatsioonitalu loomise mõte tekkis. Ta tõi näite, et kui rehabilitatsioonikeskuse asukohana kaaluti ka Peressaare koolimaja, olid kohalikud selle vastu. "Need inimesed siin talus on kõik meie keskelt. Inimesed elavad nii või teisiti meie keskel, vahe on selles, kus," tundis ta heameelt, et Vinni vallas toona talule suurt vastuseisu polnud.
Tõsine probleem
"On olemas seos narkootikumide kasutamise ja HIVi vahel. Ja kahjuks on Eestis alarmeeriv HIVi ja AIDSi tõusutendents, kõige suurem Euroopas. Me loodame, et selle keskuse ja teiste projektide abil saame seda pidurdada," rääkis Ameerika ühendriikide suursaatkonna asejuht Karen Decker.
Saatkonna militaarkoostööosakonna juht Eestis kolonelleitnant Robert Williams selgitas, et pärast erinevate kohtade uurimist ja prioriteetide seadmist otsustati toetada Vihmari talu.
Williamsi sõnul on tegu erakordse aastaga, sest Eestis tehti mitu suurt heategu.
Ka Hiiumaa haigla operatsiooniblokk renoveeriti humanitaarprogrammi raames, selle tarvis eraldati kokku 312 000 dollarit.