Eestis vaktsineeriti massilisest ja hirmutavast kampaaniast hoolimata eelmise ja üle-eelmise aasta gripihooaja jooksul seagripi vastu terviseameti andmetel ligi 35 000 inimest, mis moodustas alla kolme protsendi elanikkonnast. Sellega jäid vaktsineerimise suhtes skeptilised eestlased Euroopa Liidu mastaabis silma ühe madalama näitajaga.
Eesti hankis kokku peaaegu 250 000 doosi seagripivaktsiini, mis läks maksma ligemale 35 miljonit krooni. Üks ravimipartii vaktsiini Celvapani aegus ja hävitati juba mullu septembris ning Pandemrixil saabub see hetk tänavu septembris.
Soome tervise ja heaolu instituut avaldas uuringu tulemused, mis näitasid narkolepsia kõrgemat esinemissagedust Soomes vaktsiini Pandemrix saanud 4-19aastaste vaktsineeritute hulgas, võrreldes vaktsineerimata eakaaslastega.
Niisugust tausta arvestades on muidugi hea, et seda ravimit manustati vaid väiksele arvule Eesti lastest.
Eesti ei olnud seagripi ehk H1N1-gripitüve vaktsiini riiklikult hankimisel üldsegi esimeste hulgas. Seda imelikum oli, et tookord see otsus lõpuks tehti, ajal, kui laiem üldsus hakkas juba aru saama, et teda on ravimifirmade hirmetekitava reklaamitrikiga haneks tõmmatud.
Mullu juunis võttis Euroopa Nõukogu seisukoha, et Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) liialdas seagripiohuga, mis tingis riikide ühiskondlike varade suure raiskamise, tuues ravimifirmadele samas hiigeltulusid.
See oli suur ämber, millesse WHOd usaldades astus enamik Euroopa Liidu riike. Nüüd tagantjärele on kõigil kibe maitse suus. Ja aktsioonis osalenud ravimifirmade maine ei jäänud ka kahjustamata.
Neile tuulde lennanud 35 miljonile kroonile oleks kindlasti leidnud muid rakendusi, et tervishoiuteenust või ravimeid abivajajatele kättesaadavamaks muuta.