Juhtkiri: Kolmas sektor

FOTO: AFP / Scanpix

Viimastel aastatel on Eestis palju räägitud kodanikuühiskonnast ja sellest, kuidas järjest suurem roll ühiskondlikus elus peaks olema kanda kolmandal sektoril ehk mittetulundusühingutel, mis on riigisektorile võrdväärseks partneriks. Riiklikul tasandil toetab seda suunda “Kodanikuühiskonna arengukava aastateks 2011-2014”.


Mittetulundusühingud on olulised kohalikul tasandil. Peaaegu igas külas, kus on tegusaid inimesi, on loodud külaelu vedamiseks ühing, mille koostatud europrojektide ja tegevuse abil on ehitatud ning renoveeritud kümneid seltsimaju,  mis pakuvad tegevusi nii noortele kui vanadele. Ühingute eestvedamisel on korda tehtud külaplatse ning loodud teisigi kohti ja võimalusi seltsielu edendamiseks.

Paljud head mõtted ja algatused on muutunud elujõuliseks ja ühiskonnaelu edasiviivaks mittetulundusühingute toel. Positiivsete näidetena küla- ja seltsielu arendajatena võib siin tuua Porkuni, Uudeküla, Venevere ning hulga teisi väikestes maakohtades tegutsevaid mittetulundusühinguid, mis on andnud nendele asulatele uue hingamise. Aga juba tuntud laulgi ütleb, et kuni su küla elab, elad sina ka.

Mittetulundusühingud on sageli partneriteks kohalikele omavalitsustele, mis saavad osa tegevusi delegeerida neile kolmanda sektori organisatsioonidele. Sotsiaal- ja kultuurivaldkonnas on kohalikul omavalitsusel kohati raske leida ärisektorist partnerit, sest enamasti ei ole need ettevõtmised ärilises mõttes kasulikud. Samas arvestades, kui laia valdkonnaga peavad omavalitsused toime tulema, olenemata omavalitsusüksuse suurusest ja viimasest tingitud ametnike arvust, tuleb ikkagi pakkuda samu avalikke teenuseid, mida suuremateski linnades.

Lääne-Virumaa on kohalike omavalitsuste üksuste avalike teenuste lepingulise delegeerimise poolest kodanikeühendustele üsna edumeelne, olles maakondadest esimese kolmandiku seas. Loodetavasti areneb kodanikuühiskond jõudsalt edaspidigi.

Tagasi üles