Kas uuring kaevandamiseni viib või mitte, Purga praegu spekuleerida ei soovinud, kuid kinnitas, et maavarade potentsiaali tundmine on riiklikult oluline ning aeg-ajalt tuleks teadmisi värskendada.
Samuti viitas Purga VKG tellitud ja konsultatsioonifirma PWC (PricewaterhouseCoopers) tehtud uuringule, kust selgus, et põlevkiviõlitööstuse aastane mõju Eesti SKT-le (sisemajanduse kogutoodang – toim.) on 132 miljonit eurot ehk 2010. aastal 0,9% Eesti SKT-st. “Analoogselt oleks ka riigi seisukohast huvitav teada, milline võiks olla fosforiidi potentsiaal SKP-s (sisemajanduse koguprodukt – toim.) ja maksutulus,” sõnas Purga.
Kuigi VKG andis juba möödunud nädalal meedia vahendusel avalikkusele teada uuringute alustamisest, võeti vallavanematega, kelle juhitavatesse valdadesse fosforiidimaardlad ulatuvad, ühendust alles pärast avalikkuse teavitamist.
Rägavere vallavanem Mati Ulm avaldas nördimust, et pidi uuringute alustamisest ajalehest lugema, kuid ütles, et eile leppisid VKG esindajad temaga kohtumise kokku.
“Ega me kohtumisest keelduda ei saa, kuigi rahva seisukoht selles küsimuses on teada, aga ma ei tea, kas keegi oleks nõus kaevandamise võimalikkust arutamagi. Volikogu esimees ütles, et ta ei tahaks sõna “fosforiit” suhu võttagi, kuid muidugi kohtume ja kuulame nad ära,” kõneles Ulm.
Muretsema aga paneb huvi maavara vastu teda siiski.
“Me ju teame, et siiamaani on valdadest mööda mindud, kaevandatud ka siis, kui volikogu ei ole sellega nõus olnud, öeldakse, et riiklikult strateegiline maavara isegi siis, kui kaevandab erafirma ning rikastuvad üksikud inimesed, kes firmat juhivad ja omanikud on, riik tervikuna ei võida midagi,” rääkis Rägavere vallavanem Mati Ulm oma kahtlustest.
Sama meelt oli ka Viru-Nigula vallavanem Ervins Veitsurs. Mis Viru-Nigula valda puutub, avaldas ta lootust, et rajatud ja planeeritavad tuulepargid võimalikud kaevandamise mõtted maha matavad ning fosforiidikaevandamise temaatika reaalsuseks ei saa.