Lääne-Virumaa viiest ujumisbasseinist vanim, Tamsalu siseujula tähistas läinud laupäeval oma 35. sünnipäeva.
Tamsalu rahvas pidas ujula juubelipidu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Spordilembeste tootmis- ja omavalitsusjuhtide poolest tuntud Tamsalu vald võib uhkusega rinna ette lüüa: mitte üheski teises maakohas Eestis pole nii uhket ja erinevaid sportimisvõimalusi pakkuvat spordikompleksi.
Üks selle osasid - 1973. aasta suvel valminud ja sügisel avatud nelja 25 m pikkuse rajaga siseujula, mis 2001. aastal tegi läbi põhjaliku uuenduskuuri, - tähistas nädalavahetusel õdusas ja puhtusest säravas sportimismajas väikest juubelit, 35. tegutsemise aastat.
Ujujaid igas vanuses
Peoõhtu sissejuhatuseks pajatas pikki aastaid Tamsalu EPT juhatajana töötanud ja tänaseni aktiivne spordimees Sergei Kurotškin värvikalt, milliste raskuste ning isegi kavalusega kõik need spordirajatised väikesse maakohta püsti pandi.
"Palju tehti ära ühiskondlikus korras, kohalike inimeste kätetööna, ja seepärast ongi kvaliteet hea - ujula pole näiteks nende aastate kestel kordagi läbi tilkunud," märkis Sergei Kurotškin.
Tamsalu spordikompleksi juhataja Krista Lepik tegi uudistajatele ka väikese ringkäigu oma valdustesse: jõu- ja spordisaali, lauatennise ja aeroobika harrastajate ruumi, hostelisse, keldrikorruse saunadesse.
"Spordiruumid on heas korras ja kõikidele avatud. See ongi kõige tähtsam," rõõmustas ringkäigu kaasa teinud Lääne-Viru maavanem Urmas Tamm.
"Spordikompleksi areng on võimalikuks saanud tänu sellele, et volikogu võttis 1990ndate keskel vastu otsuse spordikompleks munitsipaliseerida, see oli õige otsus," lisas toona Tamsalu linnapea ametit pidanud Tamm.
Pikemalt peatuti mõistagi ujulas, kus oktoobrikuust mai lõpuni saavad veemõnusid nautida igas eas inimesed lasteaialastest pensioniealisteni välja. Ujumise kõrval pakutakse tervisesportlastele ka vesivõimlemist.
Ujula perenaine ujumistreener Mare Järv ei osanud täpselt öelda, kui palju lapsi ta oma 34 tööaasta jooksul on jõudnud ujuma õpetada.
Õpetab ujuma lastebasseinita
"Aastas paarsada last kindlasti," arvas ta. Ujumist käivad õppimas Tamsalu laste kõrval veel Väike-Maarja, Rakke, Aravete, Järva-Jaani, Kiltsi, Lasila, Vajangu, Porkuni kooli algklasside lapsed.
Ujula algusaastatest peale on Tamsalus kord nädalas käinud ujumas ka ümbruskonna lasteaedade lapsed, kellele ujulapäev on kasvatajate ütlust mööda väga oodatud.
"Treener Mare Järv väärib erilist kiitust, sest on suutnud väikelapsed ujuma panna lastebasseinis sulistamata. See Tamsalus puudub ja algõpetust tuleb anda sügavas vees, tal on selleks oma metoodika," tunnustas ujula üks rajajaid, Tamsalu EPT toonane peainsener Ants Arukuusk kauaaegset treenerit.
Mare Järve sõnul on sügavas vees (1.25-1.85) õpetamise juures tähtis, et lastel on abivahendid ümber, ta ise on treenerina vees ja töötab iga lapsega eraldi.Algõpetuse andmise kõrval on Mare Järv aastakümneid treeninud neid lapsi, kes on ujumise endale spordialaks valinud. "Praegu on ujujaid paarikümne ringis, harjutame viis korda nädalas," lausus ta.
Noored ujujad kuuluvad Tartus tegutseva USKi (ujumise spordiklubi) ridadesse ja võistlustelt on toodud Tamsalusse hulga medaleid. Juubelipäeval olid kõik need külalistele vaatamiseks välja pandud.
Medalistid, teiste hulgas mitmekordne Eesti koolinoorte meister ja Eesti ujumisliidu (EUL) noortesarja võitja, Tamsalu parim noorsportlane Kristo Keiv, näitasid pidulistele oma oskusi erinevate ujumisstiilidega teateujumises.
Ehkki tingimused on kitsukesed, on Tamsalu ujulas peetud EULi noortesarja etappe, siin on laagris olnud Eesti ujumiskoondis, peetud maaspordiklubide meistrivõistlusi. Enne jõule selgitatakse seal Lääne-Viru tänavused ujumismeistrid.