/nginx/o/2008/12/09/102779t1h8689.jpg)
Mõningase ehmatusega lugesin 4. novembri Virumaa Teatajast Inju lastekodu uute hoonete valmimist käsitlevast artiklist, kus Rakvere lastekodu juht ja MTÜ Kirilill juhatuse liige teatas, et nendega pole keegi võimalike tulevikuvisioonide üle läbirääkimisi pidama asunud.
Minul tekkis kohe küsimus, kellele mida rohkem vaja on – kas Rakvere lastekodu lastele uusi Eesti nüüdisaegsemaid spetsiaalselt laste asenduskoduks mõeldud hooneid avaras looduskeskkonnas või Vinni kompleksile teenust vajavaid isikuid?
Ühelt poolt laste koduks hädapäraselt kohandatud renoveerimist vajav hoone, mille üleminekul ASile Hoolekandeteenused tuleb tõenäoliselt linna pealt uusi rendipindu otsima hakata, teiselt poolt võimalus koos armsaks saanud kasvatajatega mõne kilomeetri kaugusele uutesse ühepereelamutesse kolida.
Kui vaidlust ei tekita MTÜ juhatuse liikmete töötasu, mis seda siis veel üldse tekitada saaks? Pole ju vaja vahetada kooligi ja sõbrad ei kao ka mõne kilomeetri kauguselt hea bussiühenduse tingimustes kuhugi.
Pretsedentidest rääkides tuleb mulle meelde, kuidas pärast Tapa lastekodu avamist viidi Tapa lapsed Injust ära päevapealt ja Voka lastekodu lapsed suunati Kiiklasse. Ja kuigi siis lõhuti kõik lastele armsaks saanud sidemed, mida, rõhutan veel kord, praegu teha ei tule, ei liigutanud see tollal ühtki ametnikku.
Kui aga minna sovetiaegade lõpuaastatesse, siis tollal ametnikud lausa “küüditasid” lapsi, kuhu maakonda vaid sooviti. Sellised plaanid olid pidevalt Inju lastekodu lastega, kuid pidev ka minupoolne vahelesegamine jättis Inju lastekodu alles.
Ja ometi on praegune perspektiiv absoluutselt lapsesõbralik - suhted ja inimesed jäävad ju alles, kaotada pole midagi peale rohkelt raha nõudva vana hoone Lille tänaval, võita aga rohkeid arenguvõimalusi pakkuv ajakohane elukeskkond.
Kui te tõesti hoolite oma lastele paremate tingimuste loomisest, kallid MTÜ Kirilill juhid ja maavalitsuse ametnikud, siis tuleks teil leida küll Vinni vallaga koostöö ja mõlemad lastekodud ühendada.