/nginx/o/2011/05/26/597474t1h1842.jpg)
Terviseameti avalike suhete juhi Iiris Saluri sõnul Lääne-Virumaal ühtegi registreeritud A-viirushepatiidi ehk kollatõve haigusjuhtu ei ole. Et eelmine suurem haiguspuhang sai alguse Lääne-Virumaalt Sõmerult, on paljud virulased haiguse suhtes ka immuunsed.
12. septembri seisuga on Eestis aasta algusest alates registreeritud kokku 41 A-viirushepatiidi haigusjuhtu, neist 29 on kinnitatud Viljandimaal.
Lisaks Viljandile on A-viirushepatiiti haigestumisi registreeritud sel aastal üks Tartus, kaks Harjumaal ja üheksa Tallinnas. Väljaspool Viljandit kinnitatud haigestumistest neljal juhul on haigestunud olnud seotud Viljandiga.
Iiris Saluri meenutas, et 1993. aastal sai Sõmerul joogiveest alguse suur kollatõvepuhang, seetõttu on paljud inimesed kollatõve läbi põdenud ja enam ei nakatu. “Lapsed võisid selle läbi põdeda sümptomiteta,” lisas ta. Nimelt võib haiguse kulg olla ka asümptomaatiline, eeskätt lastel. Kollatõve läbipõdemise järel kujuneb välja eluaegne immuunsus. Sõmerult alguse saanud kollatõvepuhangus haigestus A-viirushepatiiti 614 inimest.
Saluri sõnul peaksid kõik need, kes soovivad end kaitsta, laskma end vaktsineerida, mis on kindlaim variant kollatõbe vältida. “Vaktsineerimine on tasuline ja maksab olenevalt apteegist täiskasvanule 30 ja lapsele 20 eurot,” märkis ta.
Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar kinnitas, et kollatõve vastu võib end vaktsineerida ka siis, kui kardetakse, et ollakse nakatunud. “Vaktsiin mõjub ikka, eeskätt siis, kui haigus on oma esimeses ehk inkubatsiooniperioodis,” selgitas ta. See periood kestab kuni 30 päeva.
Tema sõnul on vaktsiin siiski retseptiravim ja nii saab vaktsineerimise vajalikkuse üle arutada arstiga.
Kui vaktsineerida ei soovita või pole selleks raha, on võimalik A-viirushepatiidist hoiduda piinlikku puhtust pidades, sest üldjuhul on kollatõve puhul tegu nn mustade käte haigusega. Peamisteks levikufaktoriteks on halvasti kuumutatud toit või toored köögiviljad, puuviljad ja salatid. Haigus levib ka vahetul kokkupuutel haige inimesega.
Haiguse peiteperiood kestab 15-50, keskmiselt kuni 30 päeva. Haiguse kliinilised nähud on väsimus, palavik, oksendamine, nahk võib muutuda kollakaks ja sügelevaks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks. Inimene on nakkusohtlik 1-2 nädalat enne haigusnähtude ilmnemist kuni kollasuse tekkimiseni.