Metsatööstusettevõtetel on küllaga valupunkte

Stora Enso Timber Näpi Saeveski juhataja Tõnu Saaber (paremal) korraldas riigikogulastele ettevõtet tutvustava ekskursiooni. Foto: Arvet Mägi

Riigikogu majanduskomisjon, keskkonnakomisjon ja maaelukomisjon tegid ühise väljasõiduistungi Lääne-Virumaale, et saada ülevaade maakonna metsa- ja puidutööstussektorist ning riigi jaoks olulise majandusharu probleemidest.

Tutvuti metsaettevõtte Artiston tegevusega, külastati Näpi saeveskit, Graanul Invest puidugraanulite tehast ja Jeld-Weni uksetehast.

Majanduskomisjoni liige Lembit Kaljuvee rääkis, et riigikogu XII koosseisu alaliste komisjonide liikmed on seni kohtunud mitme olulise majandusharu esindajatega, tutvunud ettevõtete tööga ja probleemidega. “Seekord tegime majanduskomisjoni, keskkonnakomisjoni ja maaelukomisjoni ühise väljasõiduistungi Lääne-Virumaa puidutööstusettevõtetesse, et viia end paremini kurssi nende rõõmude ja muredega,” selgitas Lembit Kaljuvee.
Tema kinnitusel on riigikogu komisjonid huvitatud metsatöösturite ettepanekutest, kuidas kaasa aidata, et Eesti jaoks oluline tööstusharu oleks konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik.

Üks firmadest, mida riigikogulased ühisel väljasõiduistungil külastasid, oli Eesti erakapitalil põhinev metsaettevõte Artiston OÜ. Ettevõtte laia tegevusvaldkonda kuuluvad metsa uuendamine, metsakultuuride ja noorendike hooldamine, metsa ülestöötamine, kasvava metsa raieõiguse võõrandamine ja metsamaterjali ostmine.

Artistoni metsaspetsialist Taavi Saar ütles, et oluline teema, mida kohtumisel käsitleti, olid metsamaterjali veole seatud koormuspiirangud.

“Praegu lubatud veoki täismass on 44 tonni, võiks olla aga 60 tonni. Tulemuseks oleks majanduslik kokkuhoid, läbisõidu vähenemine ja puidusektori konkurentsivõime suurenemine,” selgitas Taavi Saar.

Kohalolijad said oma silmaga näha, milline näeb välja 44tonnine koorem ja kui palju oleks varu täiskoorma jaoks.
Teiseks tõsiseks probleemiks on erimärgistatud kütuse kasutamise keelustamine puidusektoris. “Tagajärjeks on konkurentsivõime vähenemine põhjanaabritega võrreldes  nii metsa ülestöötamise kui tööstuse poolel. Metsa ülestöötamise kulu suurenes ligikaudu 8%,” nentis Saar. Muuta tuleks ka maksustamist.

“Kui FIE-del on metsamaterjali müügil maksuvabastus 2877 eurot aastas, siis sama number võiks olla kõigil metsaomanikel, mitte ainult üksikisikust ettevõtjatel. Vabastus peab olema lisaks metsamaterjali müügile ka kasvava metsa müügi korral,” kõneles metsaspetsialist.

Tema sõnul oleks vaja maamaksuvabastust või alandamist veel sel puhul, kui on tehtud uuendusraiet, et motiveerida metsaomanikke rohkem panustama metsakasvatusse, tagamaks kvaliteetsed puistud tulevikus.

Taavi Saar tõi välja ka ebaausa konkurentsi metsanduses, mida soodustavad käibemaksupettused. “Soovituslik oleks taastada käibemaksu pöördmaksustamine,” märkis ta.

Majanduskomisjoni liige Toomas Tõniste kinnitas, et on kursis metsatööstuse muredega. “Olen nõus, et seadused tuleb teha võimalikult bürokraatiavabaks. Et ei tehtaks seadusi, mis piiravad ettevõtlust. Aga samas tuleb metsa majandada nii, et keskkond säiliks ka tulevikus.”

Tõniste rääkis, et kui metsaveoauto täismassi piirang tõsta näiteks 56 tonnini, siis metsatööstus võidaks umbes 10-15 miljonit eurot aastas. “Aga teada peaks olema seegi number, kui palju riik kaotab. Praegu käib vaidlus selle üle, kas teed lagunevad või mitte, kui lubada raskema teljemassiga metsaveokeid kasutada. Siis tekib küsimus ka teistel transportijatel, miks nemad ei või suurema tonnaažiga veokeid kasutada,” valgustas Tõniste probleemi.

“Mis puutub erimärgistusega kütuse kasutamise lõpetamisse metsavedudel, siis siin tuleks järgida mitme riigi eeskuju. Kütusele rohkem kulunud raha võiks mitmesuguste toetustena tagasi tulla. Kui metsafirma näitab konkreetselt, kui palju ta on puitu välja vedanud,” kommenteeris Tõniste.

Stora Enso Timber Näpi Saeveski juhataja Tõnu Saaber võõrustas riigikogu komisjonide liikmeid ja tutvustas neile ettevõtet. “Meeldiv on, et meie tegemiste vastu huvi tuntakse ja saab probleemidest rääkida,” ütles ettevõtte juhataja. Lisaks täismassi ja kütuseaktsiisi teemale paneb tema sõnul muretsema seegi, et viimasel kolmel aastal ei sõida puidurongid Venemaalt Eestisse. “Oleme üks vähestest puidutööstustest Eestis, kellel on raudteeharu otse ettevõtteni. Siin on riigikogul ja seadusandjatel koht, millele tähelepanu pöörata ja meid aidata,” kõneles Tõnu Saaber.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas kommenteeris väljasõiduistungit, et kuna puidutööstusel on ekspordis kaalukas osa, siis oli oluline näha, kuidas töö sektoris toimib ja millised on probleemid. “Puidutööstussektori olulisem väljakutse on metsale suuremat lisaväärtust anda. Et me ei müüks palki, vaid teeks tooteid, mille eest saame kõrgemat hinda küsida. Globaliseeruvas majanduses meie puidusektor konkureerib väga selgelt teiste riikide puidusektoriga. Väljasõiduistung andis selgust, mida tuleb riigil teha, et seda majandusharu konkurentsivõimelisemaks muuta,” rääkis Kallas.