Päästeteenistus laguneb igast küljest

Päästjate eelarvet kärbiti oluliselt ajal, mil siseminister oli Marko Pomerants. Pildil proovib siseminister päästjatele olulist varustust Lilleküla päästekomandos. Foto: Toomas Huik/Postimees

Kui Ida-Eesti päästekeskus leidis võimaluse suve algusest remonti oodanud autode parandamiseks, siis päästeamet palus riigilt võimaliku krahhi aasta võrra edasilükkamiseks 1,4 miljonit eurot.

Ida-Eesti päästekeskuse direktor Ailar Holzmann ütles, et esimesed kaheksa päästeautot on saadetud remonti.

Regionaalse päästekeskuse autod hakkasid lagunema mitme suurpõlengu ja varasematest eelarvekärbetest tingitud ebapiisava tehnohoolduse tagajärjel. Augusti lõpus ootas seal remonti 18 sõidukit.

Holzmanni sõnul taotles päästekeskus suurpõlengute kustutamiseks tehtud kulutuste kompenseerimiseks valitsuse reservfondist 139 778 eurot.

Päästekeskuse juhi andmetel on esimene taotlus 50 000 euro ulatuses rahuldatud. See asjaolu andis võimaluse osa autosid remonti saata, ülejäänud ootavad oma järge. “Järjest paremaks läheb,” sõnas Holzmann.

Päästetehnika nigelavõitu hoolduse kõrval kummitab pritsimehi uus häda – kaitsevarustus kipub selga ära lagunema. “Viimase kahe aasta jooksul oleme jätnud ostmata väga suurel hulgal päästjate isikukaitsevarustust,” ütles Postimehele päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu.

“Isikukaitsevarustus kaotab oma kaitsevõime ja me ei saa päästjaid kõiki ülesandeid täitma lasta,” selgitas ta.

Tammsalu sõnul esitas päästeamet võimaliku krahhi vältimiseks riigile taotluse 1,4 miljoni euro saamiseks, et soetada hädavajalikku kaitsevarustust.

“See kompenseerib hädavajaduse, kuid ei korva seda auku, mis on tekkinud. See lükkab krahhi aasta võrra edasi,” ütles Tammsalu.

Päästeameti pressiesindaja Reimo Raja rääkis Postimehele, et kaitsevarustusel hakkab tootja määratletud eluiga lõppema. “See tähendab, et tootja ei anna enam garantiid, et sellise kaitsevarustuse kasutamine päästesündmusel on ohutu.” Raja sõnul on eelkõige probleeme hingamisaparaatide ja nende juurde kuuluvate osadega, näiteks maskidega.

Päästjate kaitsevahendite kasutusiga sõltub nendega tehtavate tööde raskusest. Pritsimeeste kaitseriietuse – kombinesoon, saapad, kiivrid – kasutusiga on viis aastat, kuid päästjate hinnangul tuleks osa sellest igal aastal välja vahetada.

Üks Postimeest nõustanud päästja tunnistas, et ei mäleta, millal nende komandosse uut varustust toodi. “Vanad asjad on ise üles putitatud ja need on töös. Käivad kontrollis ära ja läheb jälle edasi,” sõnas ta.

Siseministeeriumi allasutuste eelarve on väidetavalt tekitanud kuulujutte massilistest koondamistest päästjate ja politseinike ridades.

Ida-Eesti päästekeskuse direktor Ailar Holzmann ei pidanud korrektseks kommenteerida, milliste komandode töö tulevikus lõpetada võidakse. “Enne lõplikke otsuseid ei saa ühegi komando peale näpuga näidata,” sõnas ta. Küll aga kinnitas Holzmann, et Virumaa päästeteenistuses uusi töökohti looma ei hakata.

Ida prefektuuri juht Aldis Alus tunnistas, et prefektuur oli kaasatud eelarveprojekti koostamisse. “Ajal, mil eelarveprojekt on formeerimisel, ei saa veel selle võimalikust lõpptulemist rääkida,” ütles ta. “Ida prefektuur ei ole viimase kahe aasta jooksul mitte kordagi planeerinud koondamisi politseiametnike seas. Vastupidi – meie otsime aktiivselt uusi kolleege ja seda eelkõige Ida-Virumaale patrullteenistusse,” lisas Alus.