Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/09/21/761084t1h31ba.jpg)
Igal suvel jõuab PRIAsse maaomanike kaebusi selle kohta, et nende maid kasutab ja saab PRIAst pindalatoetust keegi, kellele pole selleks luba antud. Vahel taotleb samale maale toetust mitu isikut.
Kuidas on toetused ja maakasutusõigus seotud ning kuidas arusaamatustega toime tulla?
PRIA-lt on päritud, miks me maaga seotud toetustaotlusi vastu võttes ei küsi kõigilt ka maakasutusõiguse kohta dokumenti, et omanike õigusi ei rikutaks.
Pindalatoetuste taotlejaid on üle 17 000 ja taotlusalust pinda üle 860 000 hektari, põllumassiive enam kui 220 000. Mõnigi suurtootja majandab mitmel tuhandel hektaril ja on põllud rentinud sadadelt maaomanikelt.
Kui juba taotluse esitamisel nõuda maa kasutusõiguse kohta dokumente, siis oleks seda vaja nõuda kõigilt taotlejatelt ja iga massiivi ning katastriüksuse kohta, sest omanik võib oma põllud erineval ajal erinevale rentnikule kasutada anda ja osa maad hoopiski ise kasutada. Tõendeid peaks koguma igal aastal uuesti, sest olukord muutub pidevalt.
Poleks mõistlik toota sadu tuhandeid pabereid ja kulutada nende koostamisele ja töötlemisele märkimisväärselt aega, sest ilma loata maakasutuse juhtumeid on suhteliselt vähe. PRIA saab paljudel juhtudel rikkumistele jälile. Administratiivses (taotlusandmete võrdlemine registriga) ja kohapealses kontrollis tuvastasime mullu 136 taotlejat, kel polnud tervele või osale maast kasutusõigust. Neist viie kohta saime kaebuse või vihje.
Pindalatoetuse saamiseks peab taotlejal olema õigus maad kasutada ning ta peab tagama, et maad hoitakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes. Kasutusõigus on maa omanikul, rentnikul (põllumajanduslik rendileping), aga maad võib kasutada ka kasutusvalduse või tasuta kasutamise lepingu alusel.
Rendisuhete tõendamiseks ei saa PRIA ise tingimusi määrata, sest Eestis reguleerib rendisuhteid “Võlaõigusseadus” (§-d 339-360) ja see ei kehtesta rendilepingule kohustuslikku vormi. See võib olla oma sõnadega kirja pandud või ka suuline.
Kasutusvaldust reguleerib “Asjaõigusseadus” (§-d 201-224) ja tasuta kasutamise lepingut jällegi “Võlaõigusseadus” (§-d 389-395). Neidki kokkuleppeid võib teha nii suuliselt kui kirjalikult.
Kui pindalatoetuste taotlejal maakasutusõigus tegelikult puudub, aga ta on hakanud maad harima/kasutama, siis rikub ta tegeliku omaniku omandiõigust, samuti toetuse saamise tingimusi. Kui selline info PRIAsse jõuab – näiteks maaomanik teatab –, siis saadab PRIA järelepärimise taotlejale, kellel tuleb oma maakasutusõigust, nt suulise rendilepingu olemasolu, tõendada. Kui taotleja seda ei suuda, jätab PRIA talle toetuse maksmata.
Kui samale maale taotlevad toetust mitu taotlejat, kellest ükski ei suuda tõendada oma maakasutusõigust ja maa tegelikku hooldamist, jätab PRIA neile kõigile toetuse määramata. PRIA omandivaidlusi ei lahenda, vajadusel tuleb osapooltel pöörduda kohtusse.
Oleme nii rentnikest taotlejaile kui maaomanikele alati soovitanud: sõlmige maakasutuse kohta lepingud kirjalikult, et vajadusel oma õigusi tõendada.
Lepingus peaks kindlasti kirjas olema andmed maa rendile andja ja võtja kohta, nende õigused (sh õigus taotleda pindalatoetusi) ja kohustused (sh rendi suurus või muu hüvitis), lepingu jõustumise ja kehtivuse aeg ning andmed maa kohta. Lepingule lisage katastriüksuse plaan, millel on rendile antav maa tähistatud. Niisugune leping annab kindlust mõlemale poolele.