Päästjate hinnangul hukkub või saab vigastada kõige rohkem inimesi detsembris ja aastavahetuse aegu ning seepärast manitsevad pritsimehed kõiki tähelepanelikkusele ja ettevaatlikkusele.
Päästjad hoiatavad ohtude eest
/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
12. detsember 2008, 07:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmapäeval ja neljapäeval hukkus Eestis tulekahjudes viis inimest. Tänavu detsembris on põlengutes hukka saanud kaheksa inimest.
Mullu detsembris hukkus tulekahjudes 20 inimest. Tänavu jaanuaris jättis tulekahjudes elu 17 inimest, neist kolm Lääne-Virumaal ja kaks Ida-Virumaal.
Statistika järgi on kõige rohkem traagilisi õnnetusi detsembris ja aastavahetuse aegu.
Seepärast kutsub päästeteenistus kõiki vastutustundlikule käitumisele nii enda, oma laste, lähedaste, naabrite ja teiste suhtes.
Peapõhjus hooletus
Ida-Eesti päästekeskuses kogutud statistilised andmed näitavad, et enamasti puhkevad tulekahjud eluhoonetes inimeste hooletuse tõttu. Probleemseim aeg on aastavahetus, mil kasutatakse kõige rohkem lahtist tuld ja peomeeleolu soodustab ohutunde kadumist.
Ida-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Eve Ojala sõnul oli Lääne-Virumaal kõige traagilisem aasta algus mullu, kui 2. jaanuaril hukkus Sõmeru vallas Ussimäe külas tulekahjus mees, kes oli jätnud põleva küünla järelevalveta. 2007. aasta jäi Narvas viimaseks kahele inimesele, kes hukkusid 25. detsembril puhkenud tulekahjus. Põlengu põhjuseks taas hooletus lahtise tulega.
"Möödunud aasta 25. detsember jääb kindlasti pikaks ajaks meelde ka päästjatele, kel õnnestus Ida-Virumaal tulekahjudest päästa seitse inimest," sõnas Ojala.
Ida-Eesti päästekeskuse järelevalveteenistuse juht Rivo Neuhaus ütles, et 25. detsembril Ida-Virumaal puhkenud elumajapõlengutes ei olnud ühelgi puhul paigaldatud korterisse suitsuandurit. "Mis õigeaegselt ja valjuhäälselt oleks inimestele tulekahjust märku andnud," lisas ta.
Neuhausi sõnul on siseruumides puhkenud tulekahju korral inimese elu ja vara päästmise seisukohalt eriti tähtsad esimesed viis minutit. "Kauem vingugaasi mõjuväljas olnud inimese elu pole enam võimalik päästa," selgitas päästespetsialist.
"Et tänavuse jõuluaja ja aastavahetuse rõõmu ei tumestaks traagilised õnnetused, siis kutsume inimesi käituma ohuteadlikult, tuletades meelde olulisemad ohuallikad," jätkas Neuhaus, kelle sõnul hukkub enamik inimesi hooletu suitsetamise tagajärjel. Sel põhjusel on tänavu Virumaal kaotanud elu kümme inimsest.
Ohtlik lahtine tuli
Paljud eluhoonete tulekahjud saavad alguse hooletusest lahtise tulega, toiduvalmistamisel, rikkis elektriseadmest või korrastamata jäetud küttekoldest.
"Soovitame majapidamistesse, kus korstnad pühkimata, tellida korstnapühkija veel enne pühade algust," sõnas Ida-Eesti päästekeskuse järelevalveteenistuse juht Rivo Neuhaus. Samuti peab järgima õiget kütterežiimi: kasutada tuleb küttekoldele määratletud materjale ning vältida ülekütmist.
Põlevaid küünlaid ei tohi jätta järelevalveta ega panna neid kergesti süttivate esemete lähedale. "Kindlasti peab küünal olema tulekindlal alusel," rõhutas Neuhaus.
"Jõulukuul on kindlasti sobiv teha endale ja lähedastele elu päästev kingitus - suitsuandur," andis päästespetsialist vihje neile, kel jõulukingid veel ostmata.
Päästeteenistus kutsub nooremaid üles näitama hoolivust ja abivalmidust eakamate inimeste suhtes. Seda saab näiteks teha neile suitsuanduri paigaldamisega.