Minevik ja tänapäev kohtusid kirjandusteose kaudu

Virumaa kirjandusauhinnaga pärjatud Tiit Aleksejev arvab, et see, mida autor mõtles kirjutades, pole oluline, kui tekst hakkab elama oma elu.

FOTO: Meelis Meilbaum

Porkuni lahingu 67. aastapäeval anti Tamsalus Tiit Aleksejevile üle Virumaa kirjandusauhind ning teose “Leegionärid” lugesid ette Eesti Draamateatri näitlejad.




Veebruaris määratud auhinna üleandmise päevaks valiti Porkuni lahingu aastapäev, sest sellest on juttu teoses “Leegionärid” ning siiani välislähetuses viibinud kirjanikul on ajaloolise sündmusega perekondlikke sidemeid.
Auhinnakomisjoni juht, Tamsalu vallavolikogu esimees Andrus Freienthal kõneles kokkutulnuile, et auhinna määramine on hindajaile tõsine töö: selleks peetakse mitu arutelu ning otsus langeb pärast põhjalikku kaalumist, argumenteerimist ja vaidlemist.
“Mis kallutas valiku “Leegionäride” kasuks? Mina isiklikult arvan, et seesama küsimus ajaloos, vastasseis Teises maailmasõjas eestlaste vahel, kes võitlesid ühe ja teise suure impeeriumi poolt. See küsimus on võib-olla veel lõpuni rääkimata. See on austusavaldus teemale ja teosele,” rääkis Freient­hal.


Tamsalu Muuseumisõprade Seltsi juhataja Aadu Uudmäe ütles, et näidend on esimene kirjandusteos, mis käsitleb Porkuni lahinguga seonduvat.
“Näidend selgitab lisaks ajalookäsitlusele Eestile kahe suurriigi poolt pealesurutud kannatuste olemust, aitab vennatapusõjas sõdinutel, nende järeltulijatel ja meie kaasaegsetel jõuda mõistmiseni ja leppimiseni. Näidend toob mineviku tänapäeva,” lausus ta. Uudmäe lisas, et näidendi ettelugemine annab teosele uue elu ja muudab selle veel suuremaks.


“See on väärikas auhind, seda on saanud väga head autorid ja mul on selle üle tõeliselt hea meel,” ütles Tiit Aleksejev. Kirjanik rääkis, et tal oli plaanis kirjutada ristisõja-romaani teine osa, aga sai aru, et seda ei õnnestu tal enne kirjutada, kui on ühe märksa isiklikuma loo ära jutustanud.
“See on ka mu enda perekonnalugu. Meie suguvõsast sõdis leegionis kolm meest. Selle kõige juures ma julgeksin öelda, et võib-olla selle sõja enda temaatika ei olegi siin peamine, ma üritasin kirjutada sellest, kuidas võiks olla ja peaks olema võimalik iseendaks jääda ka keerulistel aegadel,” nimetas kirjanik.
“See, mida autor mõtles või mõtleb kirjutades, ei olegi niivõrd oluline, sest tekst hakkab oma elu elama, ja mul on hea meel, et nii tugev lavastaja seda teksti tähele pani,” sõnas Aleksejev.


Kuna näidendi esimesel lugemisel draamateatris ei õnnestunud Aleksejevil viibida, kohtus ta Tamsalus esimest korda oma tekstiga kuuldaval kujul. “Usun, et tugev trupp annab tekstile juurde midagi sellist, mida ainult head näitlejad ja hea lavastaja suudavad anda,” sõnas autor.
Lavastaja Margus Kasterpalu remarkide ja episoodiliste tegelaste esitaja rollis, kandsid näidendi “Leegionärid” ette Tiit Sukk, Lauri Lagle, Kristo Viiding, Ester Pajusoo ja Guido Kangur.
 

Virumaa kirjandusauhinda antakse välja aastast 1988, seda rahastavad Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ja Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit. Auhinna esimene laureaat oli Jaan Kross teosega "Wikmani poisid".

    Tagasi üles