Aktiivsus üüriturul elavdab Virumaa kinnisvarasektorit

Korterite üüriturg Rakveres on elavnenud, järjest vähem näeb silte “Rendile anda korterid”. Foto: Arvet Mägi

Kriisijärgses Virumaa kinnisvarasektoris tervikuna ei ole toimunud jõudsat kosumist, kuid järsult kasvanud nõudlus üürikorterite järele on elavdanud kinnisvaraturgu.

Uus Maa Rakvere-Paide harukontori tegevjuht Eve Soppe kinnitas, et üüriturg Lääne-Virumaal Rakvere ümbruses on jätkuvalt aktiivne. “Üürikorterite turg on aktiivsem kui korterite müügiturg. Enamasti räägime üürivõimalustest Rakveres ja linna lähiasulates - Näpil, Sõmerul, Vinnis, Pajustis,” kommenteeris Soppe.

Harukontori tegevjuht selgitas, et üürikortereid on kahte tüüpi: väga heas seisukorras möbleeritud korterid ja keskmises korras korterid, mis on osaliselt möbleeritud.

Üürijate sihtrühm lai

“Enim nõutakse keskmises korras kortereid, sageli eelistatakse selliseid, kus on tehnika ja mööbel olemas. Sihtrühm, kes kortereid soovib, on lai. Erinevalt Tartust ja Tallinnast meil õpilased ja tudengid kortereid valdavalt ei üüri. Siia piirkonda tööle tulnud valivad esialgu üürikorteri, mida ka noored inimesed eelistavad. Väga heas seisukorras möbleeritud kortereid otsivad välismaalased, kes siia tööle on tulnud,” rääkis Eve Soppe.

Praegu on üürile pakkuda vähe kortereid. “Suurem nõudlus oli augustikuu lõpus, kui suurem hulk ehitusmehi otsis ajutist elamispinda,” märkis ta.

Ka hinnad ei ole oluliselt tõusnud viimase paari aasta jooksul. “Üürihinna tõusu pidurdavad kommunaalkulude kallinemine ja üldine hinnatõus, millele ei ole järgnenud palgatõusu. Sageli on meie korterid nii öelda väsinud ilmega, omanikud ei ole neisse investeerinud või on mööbel kulunud ja seadmed rikkis,” selgitas Soppe.

Nii kinnisvara- kui turismisektoris tegeleva firma Virumarket direktor Artur Antropov rääkis, et Rakvere korterite üüriturg elavnes järsult juba kevadel. “Siis alustati mahukate veemajandus- ja teeehitusprojektidega. Rakveres töid tegema asunud firmade töömehed vajasid elamispinda ja pidid kortereid üürima. Praegu on korterite üürimisest huvitatud aga Soomes tööl käivad kodanikud, kes tahavad oma elamistingimusi parandada. Kortereid uutes elamutes välja osta veel ei jaksata ja seepärast võetakse need esialgu üürile,” kommenteeris Artur Antropov.

Virumaa Investi juhatuse liikme Olev Rohumäe kinnitusel on seis Lääne-Virumaa üüriturul selline, et kõik, mis üürile normaalse turuhinnaga pannakse, see kliendi leiab. “Sügise algus on eriti aktiivne, inimesed vahetavad õppimise, töö- ja elukohti, kui saadakse suurem kindlus töö suhtes või elukaaslase leidmisel, siis hakatakse mõtlema elamispinna ostmisele,” kõneles Rohumäe.

Kortereid üüritakse Rakveres hinnavahemikus 2,5 - 5 eurot ruutmeetri eest, Tapal ja Kundas 1 - 1,5 eurot ruutmeeter sõltuvalt korteri suurusest, asukohast ja seisukorrast. “Väiksemates linnades ja asulates on renditurg ebastabiilne, pidevat nõudlust ei ole. Tamsalus on üüriturg väga marginaalne ehk sisuliselt puudub,” iseloomustas Rohumäe.

Tema hinnangul on ebastabiilne olukord majanduses ja ettevõtluses oluliselt mõjutanud klientide otsuseid kinnisvara soetamisel. “Kinnisvaraturg on kohalik ja sõltub väga palju kohalikest oludest, kas jätkub töökohti ja kui pikaks ajaks on võimalik oma elu siduda ühe või teise ettevõtlusega selles piirkonnas, kus elame. Seepärast on inimesed üha rohkem asunud kasutama ajutiseks elamiseks üüripindu. Otsitakse nii kortereid, maju kui äripindu ja renditakse maid,” rääkis ta.

Vältigem probleeme

Rohumäe nentis, et viimasel ajal on suurenenud nõudlus majade üürimise järele, kuid kahjuks on pakkumisi väga vähe ja hinnad seetõttu küllaltki kõrged.

“Me ei ole harjunud veel maju välja üürima, maja seostame koduga ja see on meile püha. Olen küll püüdnud inimestele rääkida, et kodu on suhted inimeste vahel ja elamiskoht on vaid kinnisvara, kuid see teadmine on ikka veidi võõras,” arutles Rohumäe.

Üürile võetakse üldjuhul igas seisus ja korras elamispinda, kõik sõltub hinnast. Parem on üürile anda elamispinda, mis on möbleeritud ja kus köök komplekteeritud, muu kodutehnika võib üürnik ise kaasa tuua. “Raskem on leida elanikku möbleerimata pinnale ja ega see pidev mööbliga kolimine ei ole hea ka üüritavale pinnale. Üürnik peaks üldjuhul tasuma peale üüri ka elamisega otseselt seotud kommunaalkulud, soovitatav on, et omanik või haldaja tasuks need korteriühistule otse, siis ei teki korteriühistu ees võlga,” selgitas Rohumäe.

Omast praktikast tõi ta näite, kus üürnik tasus üüri ja oli ühel hetkel koos kodutehnika ja mööbliga välja kolinud ning teadmata suunas kadunud. “Siis alles selgus, et ta on korteriühistule võlgu. Seega loodetud kasu asemel vaid probleemid.”

Pindi Kinnisvara andmetel on üüriturg Ida-Virumaal kõige aktiivsem Jõhvis. Ka äripindade suhtes on seal aktiivsus tõusnud nii üürihuvi kui ostusoovide poolest.

Müügiturul ostetakse odavaid ja korralikus majas asuvaid kortereid, julgemalt võetakse laenu ja omandatakse ka kallimat vara.