Septembri lõpus ei ole veel hilja metsa seenele minna

Puravikud on head söögiseened, kuid liiga vanalt ei maksa neid korjata. Foto: Meelis Meilbaum

Kel tänavu seenesaak kogumata, võib veel julgelt metsa minna. “Oandu kandi metsad on rikkalikud,” ütles RMK Sagadi metsakeskuse looduskooli programmijuht Tiina Reintal.

Reintali sõnul on riisikaid väga palju. “Kui käisin näiteks täna (reede – toim.) hommikul lastele näitamiseks seeni otsimas, et nad näeksid, milline on kuke- või kärbseseen, tuli isu ise kaseriisikaid korjama jääda, neid on terve mets täis,” rääkis Reintal.

Samuti võib leida veel päris korralikult puravikke, sest öökülmi ei ole  olnud. “Kivipuravikke on tavalisest rohkem, punapuravikke – neid on erinevaid liike, näiteks haava-, palu- ja pomerantspuravik – hakkab nüüd juba vähemaks jääma. Tavaliselt kipub kivipuravik just haruldasem olema,” kõneles Tiina Reintal.

Harilik kivipuravik on üks otsitumaid söögiseeni, selle viljakeha võib olla väga suur ja lihakas. Kivipuravikul on kollakas- kuni tumepruun kübar, mis tundub servast kõrbenud. Hariliku kivipuraviku jalg on paks, mõnikord isegi tünjas.

Küll on aga läbi saanud sapipuraviku aeg. See väliselt üsna kivipuraviku sarnane seen võib kibeda maitse tõttu ära rikkuda kogu prae. Sapipuravikku võib keeta, kupatada, praadida, aga see ei aita.

Tiina Reintali sõnul on läbi saanud pilvikute aeg, ka kitsemampleid enam eriti ei leia. Samas tulevad aga tatikud (üsna hinnatavad söögiseened) teise lainenena.

“Praegu on hästi palju vöödikuid ja vöödikute hulgas on mõni söödav, aga neid on väga raske eristada, ning kui ei ole väga hea seenetundja, ei tasu neid hakata korjama. Heinikutega on sama moodi – neid toiduks kasutades peab seeni väga täpselt tundma,” pani Reintal seenelistele südamele.

Heinikute ja vöödikute seas on päris palju selliseid, mis võivad põhjustada mürgistust, millega kaasnevad näiteks kõhulahtisus ja oksendamine.

Venevere külaelu edendaja Eerik Lumiste korjas laupäeval kuuskümmend liitrit seeni ning tunnistas, et tema kodukandi metsades on neid küll väga palju – on kukeseeni, samuti riisikaid.

Ta on metsas praegu veel ka puravikke näinud, kuid need jäävad enamasti oma kohale.

“Korv saaks puravikest liiga kiiresti täis,” naeris Lumiste, kes naudib rohkem seenekorjamise protsessi kui nende söömist. “Eks tulevik on nüüd muidugi seenene: seenekotletid, -salatid, -kaste, -seljanka, -pitsa,” rääkis ta.

Tänavu leidub seeni üsna ebaühtlaselt – üheks põhjuseks võib olla sademete jaotumine – ning on ka neid, kes kurdavad, et piirkonnas, kus üldiselt metsaande varumas käiakse, on saak jäänud kesiseks.