Juhtkiri: Hiiliv töötus

Rakvere töötukassa. Foto: Teet Suur / Virumaa Teataja

Kuigi statistika järgi näitab töötus tasahilju vähenemise märke, ei saa siiski väita, nagu ei oleks see enam probleemiks.

Lääne-Virumaa on nädalataguse seisuga oma 2016 töötuga Eesti maakondade seas viiendal kohal. Arvestades, et tööjõudu 16. eluaastast pensionieani on meie maakonnas 30 000 inimest, siis ei olegi töötute osakaal tööjõulise elanikkonna hulgas väga suur – 6,7 protsendiga jääme teiste maakondade seas üsna keskmisele kohale.

Eile oli töötukassa andmetel Lääne-Virumaal 130 vaba töökohta. Töötukassa Lääne-Virumaa osakonna juhataja Kai Puhasmets tõi välja, et võrreldes 2007. aastaga on inimesed hakanud vähem tähtsustama palga suurust.
Teisalt nimetas ta, et üle poole meie maakonna töötutest on pikaajalised töötud, kellest suur osa on ilmselt juba tööharjumuse minetanud või kaotanud lootuse sobivat tööd leida.

Ühest küljest sel põhjusel ja teisalt ka asjaolu tõttu, et ilmselt nõutakse pakutavate töökohtade puhul erialast haridust või mõnd õpitud oskust, on need töökohad vabad.
Paljud noored aga jätavad oma haridustee juba varakult pooleli, rääkimata sellest, et omandaksid eriala. Samas on noortel sageli kõrge enesehinnang, hoolimata sellest, et puuduvad haridus ja oskused. Eelistatakse olla töötu staatuses, elada sõprade või vanemate kulul, selle asemel et käia kellast kellani tööl ja saada miinimumpalka.

Töötuse mõrusid vilju on riigid sunnitud lähiaastatel järjest suurema suuga maitsma. Majanduskriisidest räsitud globaliseeruva maailma kõik mured on jõudnud ka väikesesse Eestisse. Ei saa olla üldsegi kindel, et möödunud majanduskriis jääb viimaseks. Pigem on näha märke uutest kriisidest.
Tööpuudus paneb lokkama vargused ja narkomaania. Töötud noored on plahvatusohtlik jõud, mis on tekitanud suuri rahutusi Prantsusmaal, Inglismaal ja paljudes teistes Euroopa maades. Pronksiöödetaolised laamendamised võivad ka Eestis korduda, sest sotsiaalne pinnas nendeks on olemas.