Töötukassa aitab järje peale saada

Toomas Herm
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töötukassa.
Töötukassa. Foto: Arvet Mägi

Töötukassa Lääne-Virumaa osakonna juhataja Kai Puhasmets peab oluliseks tööharjumuse säilitamist ja seepärast püüab töötukassa aidata inimestel võimalikult kiiresti tööturule naasta.

Üks viimase aja suuremaid koon­damisi Lääne-Virumaal ootab ees Rakvere piimakombinaadis, kus tootmine viiakse üle Ida-Virumaale. Töötukassa Lääne-Virumaa osakonna juhataja Kai Puhasmets ütles, et Rakvere piimatööstuses töötab sadakond inimest. Neist pooled saavad jätkata Jõhvis.

Puhasmets selgitas, et asutused-ettevõtted on seaduse järgi kohustatud koondamisest töötukassale teatama juhul, kui kollektiivis kaotab töö 10 protsenti või rohkem inimesi. Rakvere piimakombinaat ka seda tegi.

Töötukassa võttis koondamisteate saamisel esmalt ühendust Tööandjate Keskliiduga, kus pakuti tegevust üheksa tööandja juures.

Puhasmetsa ütlust mööda on piimakombinaadi töötajatele korraldatud kaks teabepäeva, kolmas on tulekul. Teabepäeval jagatakse inimestele infot vabadest töökohtadest, samuti arutletakse, kuidas edasi tegutseda.

Lääne-Virumaal oli eilse seisuga üle 130 vaba töökoha. Puhasmets selgitas, et piimakombinaadi koondamine on küll arvuliselt maakonnas viimase aja suurim, kuid tööturgu see nii oluliselt ei mõjuta kui koondamine mõnes spetsiifilise tegevusega firmas. “Elektroonikatööstuses on raskem tööd saada kui toiduainetööstuses,” tõi ta näite.

Puhasmets rõhutas, et inimese jaoks on tähtis säilitada tööharjumus. Tööharjumuse kadumine on iga inimese puhul erinev.

Puhasmetsa sõnul ongi maakonnas probleemiks pikaajalised töötud. Umbes 2000 töötust 65 protsenti on pikaajalised.

Puhasmets tunnistas, et mõnes kõrvalisemas piirkonnas võib tõepoolest tekkida olukord, kus toetustest saadav sissetulek on suurem kui tööl makstav miinimumpalk. Kulub ju tööl käimisel raha ka sõidu peale. Samas arvas maakonna töötukassa juht, et pikemas perspektiivis on inimesel kasulik siiski tööle minna, sest mida kauem kodus ollakse, seda vähem atraktiivseks muututakse tööandjatele.

Kui 2007. aastal valisid inimesed tööd tasu järgi, siis Puhasmetsa sõnul on nüüd aru saadud töötamise järjepidevuse vajalikkusest ja ollakse nõus ka miinimumpalgaga ehk 278 euro ja kahe sendiga kuus.

Kuid oluline on teada, et kui inimesel jääb pärast vajalike maksete tasumist rahakotti vähem kui 76 eurot 70 senti, siis on tal jätkuvalt õigus sotsiaaltoetustele.

Toetustest rääkides märkis Puhasmets, et osa inimesi võtab end töötuna arvele, et taotleda sotsiaaltoetusi.

Motivatsioonipuudust ei esine mitte ainult alkoholilembestel, vaid ka heal elujärjel inimeste hulgas, kel on varjatud sissetulek. Töötukassa avastab neidki, kes püüavad riiki tüssata.

Puhasmetsa andmetel on noorte seas probleemiks madal haridustase.

Töötukassal on võimalus koolitusi korraldada, kuid sageli ei ole noored ise alati täiendusõppeks valmis. Puhasmetsa ütlust mööda noorte oskuste puudumine saabki järgnevatel aastatel probleemiks, millega töötukassal tuleb tegeleda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles