Veerohke aasta on põhjavee kõrgele tõstnud ja jõed üle kallaste sundinud, oma osa lisavad suletud kaevandused ja vett välja pumpavad karjäärid, mille tagajärjel on mõned vooluveekogudeäärsed majapidamised poolsaartele sattunud, kirjutas
.
Suurvesi uputab Kohtla valla majapidamisi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Jaanipäevast saati, kui sadama hakkas, on tee vee all," ütles Kohtla vallas Roodu külas Vahtsepa kraavi naabruses elav Harri Kõrran. "Vahepeal hakkas tee juba välja paistma, aga siis sulas lumi ära ja jälle on igal pool vesi."
Vesi on Kõrrani elumaja vundamendini välja tulnud. Sarapõrandal on mitme sentimeetri jagu vett. Õuepealsesse keldrisse pole peremees olukorda lähemalt uurima pääsenud - ju need moosipurgid seal kusagil... Õuekoer Muki osutus oma kuudiga ühel hetkel lausa saarel olevat.
"See on kaevanduste süü puha," teab kakskümmend aastat selles majas elanud Kõrran. "Kaevandused on kinni pandud ja vesi muudkui koguneb sinna ja kui siis vihma aina sajab, ei jõua miski asi seda vett ära viia."
Kõrrani maja lähistel olev teetruup on nõnda suurt veekogust vastu võtma väheldane ja kuuldavasti on allavoolu ka kopratammid ees. Nii et kuigi Kohtla vald läinud nädalal truubi kõrvalt tee läbi kaevas, pole see üle kraavikallaste tulvanud vett märkimisväärselt alandanud.
Kaevandusmuuseum peab vastu
"Kohtla jões pole kunagi varem nii palju vett olnud," kinnitab Kohtla-Nõmme vallavolikogu esimees ja Kohtla kaevanduspargi-muuseumi tegevjuht Ain Luuk. Silla juures on jõgi tema sõnul juba mõnda aega ümbruskonda üle ujutanud ja vesi otsapidi jõeäärsete elamute aeda tunginud.
Roodu külas on mitu elamut "saarele" sattunud, sest sealsed teetruubid ei jõua kogu vooluhulka läbi lasta. Jõgi laiutab üle kallaste ka pärast truupe, andes märku, et miski takistab läbipääsu allavoolugi.
"Roodule jooksevad kokku nii Vanaküla karjäärist Kohtla jõkke pumbatav vesi kui Käva endiselt kaevandusalalt mööda Vahtsepa kraavi tulev vesi," rääkis Luuk. "Mõlemas on veeseis praegu ikka väga kõrge."
Kaevandusmuuseumi pumbad töötavad pidevalt täisvõimsusega ja muusemi tarbeks ehitatud veetõkked on seni hullemast säästnud. Suve algusest saati vähehaaval kerkinud veetase tõusis selle nädala alguseks 42,3 meetrini merepinnast.
Tavaline tase on vähemalt meeter-poolteist madalam. Luuk usub, et rohkem vesi tõusta ei tohiks, nüüd peaks see hakkama Aidu karjääri poole ära voolama.
Karjäär pumpab rohkem
"Kui me Vanaküla karjäärist vett välja ei pumpaks, upuks kogu sealne mäetööde piirkond, meie pumpla ja tehnika," ei näe Eesti Põlevkivi arendusdirektor Kalmer Sokman võimalust väljapumbatava vee kogust isegi mitte vähendada.
Arvud näitavad, et vett on tänavu tõesti palju: kui tavapäraselt pumbatakse kõikidest töötavatest kaevandustest ja karjääridest aastas vett välja alla 200 miljoni kuupmeetri, siis tänavu 11 kuuga oli pumbatud juba 224 miljonit m³.
Sokman näeb pumpamisest kasu ka kaevandusmuuseumile: "Kui me vett Kohtla jõkke ei pumpaks, liiguks see mööda vanu kaevanduskäike ja kivimilõhesid otse muuseumi poole. Vanakülas on põlevkivivaru veel 2,5-3 aastaks, pärast seda suurvee ajal koormus kaevandusmuuseumi kaeveõõntele kindlasti suureneb."
Tegutseda tuleb kohe
"Kui eesvoolusid ei puhastata, on sellised olukorrad paratamatud," sedastas maakonna keskkonnateenistuse juhataja Agu Värimäe. Ida-Virumaa liigveeprojekt näeb Kohtla jõe puhastamise ette aastal 2014. Keskkonnateenistuses peetud arupidamise järel oldi ühel meelel, et ettevalmistusi tuleb alustada juba praegu.
Tegudeni jõudmiseks kulub niikuinii hulk aega. Mida kohe saab teha, on jõe umbes viiekilomeetrine lõpulõik läbi käia, et võimalikud kopratammid kindlaks teha (selle ülesande andis Värimäe nädalavahetuseks kohalikele jahimeestele) ja lõhkuda ning Roodu külas teetruubid jämedamatega asendada.
"Hinnapakkumised on võetud ja kaks truupi vahetatakse kindlasti veel sel aastal välja," lubas Kohtla vallavanem Etti Kagarov. Kohtla jõe ja Vaatsepa kraavi puhastamise projekti on ilmselt samuti Kohtla vald sunnitud vedama hakkama - on ju selle valla majapidamised kõige rohkem hädas.
Eeldatavasti tulevad asjaga kaasa nii Kohtla-Nõmme ja Lüganuse vald kui Kohtla-Järve linn (suletud Käva kaevandused ühe uputuse allikana paiknevad linna maal), võimaluste piires on lubanud aidata Eesti Põlevkivi.