Möödunud nädalal tabas Filipiine kaks taifuuni. Rakveres elava ja töötava filipiinlase Johnell Ytaci, kelle pere elab endiselt seal, on need sündmused pannud tundideks arvuti taha kodumaalt tulevaid uudiseid jälgima.
Intervjuu: Uudised Filipiine tabanud taifuunidest naelutavad tundideks arvuti ette
Teie naine ja laps on endiselt Filipiinidel. Kuidas neil läheb?
Nendega on kõik korras. Taifuunid meie kodu Cavite provintsis Malagasangis ei tabanud. Üleujutatud piirkond – Luzoni kesk- ja põhjaosa – asub pealinna Manila lähedal, mis on kaugel.
Kuidas te õnnetusest kuulsite?
Nägin juhtunut BBC Worldi uudistest ja ka mu perekond helistas mulle. Me suhtleme iga päev Skype’i teel.
Inimesed, kes elavad piirkonnas, mida taifuunid tabasid, ütlevad, et olukord on kohutav. Näha on ainult majade katused, sest üleujutatud piirkondades on vesi väga kõrge.
Ma arvan, et vee taandumine võtab peaaegu kuu aega, sest vesi ei liigu.
Mida te esimese asjana oma perele ütlesite?
Et nad kodus püsiksid, sest sajab. Piirkonnas, kus mu pere elab, on küll tugev tuul, aga õnneks mitte üleujutusi.
Te hoiate kogu aeg interneti teel sündmustel silma peal.
Jah. Iga päev tund või kaks.
Kas uudised muutuvad paremaks?
Jah, kuigi räägitakse taifuunist, mida on oodata laupäeval.
Kui kaua te enne Eestisse tulemist Filipiinidel elasite?
Üle 20 aasta.
Kas sellest ajast mõnda niisugust looduskatastroofi mäletate?
Mäletan taifuune, mis ei olnud nii tugevad, ja üleujutusi, aga need ei olnud nii kõrge veetasemega. Tegelikult on taifuunid Filipiinidel tavaline asi, neid esineb korra aastas.
Need kaks taifuuni on kohutavad ja erinevad eelnevatest seepärast, et vesi ei alane.
Milline oli teie esimene emotsioon neist uudistes kuuldes?
Loomulikult olin ma väga kurb, sest see on minu kodumaa. Ma palvetan, sest ma usun, et jumal on olemas.