/nginx/o/2011/10/04/779754t1hb4e1.jpg)
Hoolimata asjaolust, et laenude taotlemine muutub lihtsamaks, ei kavatse enamik Lääne-Virumaa omavalitsusi raha laenata millekski muuks kui europrojektide omaosaluseks, näiteks vee- ja kanalisatsiooniprojekti omafinantseeringu jaoks.
Lääne-Viru vallad panka laenama ei torma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kadrina vallavanem Aivar Lankei ütles, et omavalitsuse laenukoormus on praegu väike ja vallal on kavas tuleval aastal laenata kuni miljon eurot, mis kulutatakse Kadrina paisjärve renoveerimiseks, kergliiklustee rajamiseks, tänavate ja huvikeskuse korrastamiseks.
Rakvere võtab 3,2 miljonit eurot laenu europrojektide kaasrahastamiseks. Volikogus on olnud juttu sellest, et 2013. aastal võiks alustada laenu toel tänavate kordategemist.
Väike-Maarja vald on sõlminud 2011. aastal laenulepingu, et kaasfinantseerida Väike-Maarja gümnaasiumi remondikulusid. “Kuigi Väike-Maarja gümnaasiumi peamaja ja tööõpetuse hoone juba säravad uues kvaliteedis, kestab gümnaasiumi renoveerimine ka 2012. aastal,” ütles Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla. Järgmise aasta ehitusplaani kuulub Väike-Maarja gümnaasiumi algklasside maja täielik renoveerimine. Selle plaani teostamiseks on vaja kaasata laenuvahendeid 2012. aastal.
“Uut laenu ei ole vaja võtta, kuna Väike-Maarja vald otsustas hoida kokku nii laenulepingu sõlmimise tasudelt kui ka ajakulult ning koostas laenuvahendite kaasamiseks ühe vähempakkumise ning arvestas juba laenulepingu sõlmimisel 2012. aasta vajadusi. Loomulikult tuli enne seda saada ka kooskõlastus rahandusministeeriumilt, kes selle andmisel hindas valla finantssuutlikkuse positiivseks,” selgitas Indrek Kesküla.
Kunda linnapea Allar Aron ütles, et ehkki laenuvõtmine muutub vabamaks, ei kavatse Kunda kohe laenu võtma tormata.
“Oleme viimastel aastatel linna laenukoormust vähendanud, aga tulekul on ilmselt veel suuri projekte, kus vaja linna osalust, näiteks linna läbiva tee II etapp,” lausus Aron.
Rakvere vallavanema Aivar Aruja sõnul on omavalitsus kavandanud laenu võtta, kuid otsust selle kohta pole tehtud ja täpset summat veel öelda ei saa. Laenurahaga soovib vald korrastada teid ja sotsiaalmaju. “Laename investeeringuteks, mitte söömiseks,” lisas Aruja.
Vihula abivallavanem Urmas Osila ütles, et kuigi Vihula vald on üks väiksema laenukoormusega omavalitsusi, kavatsevad nad vajadusel võtta laenu üksnes projektide kaasfinantseerimiseks.
Laekvere vallavanema Aarne Laasi sõnul vald igapäevaste kulude katteks kindlasti laenuvõtmist ei kaalu, kui, siis investeeringuteks. Ta lisas, et ühtegi suuremat investeeringut, mis laenamist nõuaks, ette näha pole. Praegu taotleb vald keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) laenu
393 600 eurot Laekvere vee- ja kanalisatsiooniprojekti omaosaluse katteks.
Rägavere vallas on kaks viimast laenu võetud Ulvi mõisa omafinantseeringu tarvis viie aasta peale. Vallavanem Mati Ulmi sõnul ei ole lähiajal plaanis uut laenu võtta.
“Praegu on kool ja lasteaed ühe juhtimise all, kuid erinevates hoonetes. Kui õnnestub nii kaugele saada, et teeme projekti, mis viib praeguse kooli katuse alla ka lasteaia, ja oleks vaja omaosaluseks raha saada, siis tuleks laen kõne alla,” rääkis Ulm ja rõhutas, et laenu võetaks kindlasti vaid omaosaluseks, mitte kogu ehitustegevuseks.
Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev ütles, et viimati võeti laenu Sõmeru keskusehoone ehituse omafinantseeringuks 10 miljonit krooni kümneks aastaks, enne seda oli laenukoormus null. Lähiajal laenu võtmiseks ta mingit vajadust ei näe.
Rakke vallal ei ole praegu ühtegi laenu. Vallavanem Andrus Blok ütles, et Rakke valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise omaosaluse katteks on kavas võtta laenu KIKist. Muuks otstarbeks laenata ei ole plaanis, sest vallal on veel kasutamata reserve.
Vinni vallavanem Toomas Väinaste rääkis, et kui vald peaks laenu võtma, siis seoses pooleli oleva vee- ja kanalisatsiooniprojektiga, mida rahastatakse Euroop Liidu Ühtekuuluvusfondist. “Muude asjade tarvis me laenu ei võta,” lisas vallavanem.
Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg meilis, et vee- ja kanalisatsiooniprojekti lõpetamiseks järgmisel aastal on ilmselt laenuvõtmine vajalik. “Uue hanke tulemusena tuleb projekti kallinemine tasuda võetava laenu arvelt,” selgitas ta.
Tapa vallas ei ole vallavanem Alari Kirdi sõnul otsust laenu võtta praegu tehtud.
Viru-Nigula vald on esitanud keskkonnainvesteeringute keskusele laenutaotluse
317 811 eurole Viru-Nigula aleviku ja Vasta küla reoveekogumisalade veemajandusprojekti omaosaluse katmiseks. Viru-Nigula vallavanem Ervins Veitsurs ütles, et varem on laenu võetud lasteaia ja kooli rekonstrueerimise omaosaluse katteks. Seda, kas järgmisel aastal laenu võtta, pole Veitsursi sõnul arutatud.
Kolm aastat on omavalitsused saanud laenu võtta vaid välisprojektide kaasrahastamiseks ning linnade liidu tegevdirektori Jüri Võigemasti sõnul ERRi uudistele on tegemata väga palju investeeringuid, mistõttu peaks omavalitsustel olema uue aasta saabudes pankadesse väga tihti asja.
Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt laenaksid Eesti kohalikud omavalitsused tuleval aastal kokku 86 miljonit eurot.