Naisajateenijad unistavad sõjamehe ametist

Liis Loos (vasakul) ja Erle Porroson ei kavatse kasutada oma õigust enne teenistusaja lõppu kaitseväest lahkuda. Foto: Marina Loštšina

Kui iga meessoost kodaniku jaoks on ajateenistuse läbimine põhiseaduses sätestatud kohustus, siis õrnema soo esindajad peavad enne ajateenistusse tulemist tõestama pataljoni ülematele, et nad on valmis meestega võrdselt “sõdurileiba maitsma”.

“Seaduses on kirjas, et ajateenija on eesti kodanikust meessoost isik. Ehk siis, kui sul ei ole meestele omaseid suguelundeid, siis sa ei saagi tulla,“ rääkis Võrumaalt pärit Erle Porroson, kes unistas vormikandjaks hakkamisest põhikoolis õppimisest saati.
“Kui ma olin kolmandas klassis, võttis isa mind piirivalvesse kaasa, mäletan, kui õnnelik olin, et sain relva puhastada. Nii et seal ongi kõige kurja juur,” naeratas noorsõdur Porroson ja lisas, et tema unistuse elluviimiseks ehk sõjakooli astumiseks on nõutav ajateenistuse läbimine.
Magalat hakkab Erle jagama Läänemaalt pärit Liis Loosiga, kes on sõjaväelase karjääri peale mõelnud peaaegu viis aastat.
“Paraku ma ei ole oma valikus 100 protsenti kindel, siin sooviksingi jõuda järeldusele, mida ma tegelikult tahan,” rääkis aktiivselt kodutütarde ja siis kaitseliidu ridades kaasa löönud neiu.

Küsimusele, mida kõige rohkem kardate, vastasid nii suurem osa noormeestest kui ka mõlemad naisreamehed “füüsilist koormust”. “Muidugi on vahel raske külmas metsas pori sees joosta ja roomata, aga kui see on tehtud … Oi-iiiiii ... Vaat siis on niiii hea tunne,” lausus Loos.
Neidudel, kellel ei ole riigi ees kohustust ajateenistus läbida, on õigus igal ajal sõdurivarustus tagastada ja Tapa linnakust ära minna, kuid sellist võimalust ei kavatse kumbki kasutada.
“Me oleme siin võiduka lõpuni, olgu see nii raske kui tahes,” lubasid nad.

Järgmised 10 nädalat tulevad värskelt ajateenijate ridadesse astunud noormeestel ja neidudel tegevusrohked – vaja on omandada riigi kaitsmiseks vajalikud põhioskused, alustades kaitseväe ülesehitusest ja lõpetades metsalaagris hakkama saamisega. Sinna sekka ka rividrillid, automaadist laskmised, üksikvõitleja oskuste omandamised, rännakud ja kogemine, et väljas ei tule olla mitte ainult enda, vaid kogu oma üksuse eest.
“Meil on perekonnas selline moto, et kes sõjaväes pole käinud, see ei ole mees. Ma usun, et sõjavägi kasvatab meheks, muidugi on erandid olemas,” näitas oma suhtumist ajateenistusse suurtükiväepataljoni värske ajateenija Ardo Klandorf. “Olen uurinud endiste ajateenijate käest, mis mind eest ootab, ja kui võrrelda nende kogemusi minu isa mälestustega Nõukogude armeest, siis Eesti kaitseväe ajateenijatel ei ole põhjust midagi karta.”

Õhutõrjepataljoni õhutõrjepatarei ülem kapten Taavi Talunik tõdes, et noormehed tulevad ajateenistusse erineva suhtumisega – on nii neid, kelle arvates on ajateenistus iga Eesti meeskodaniku auasi, kui ka neid, kes peavad seda ajaraiskamiseks. “Üks kutsealune ei varjanud oma negatiivset suhtumist ajateenistusse, kuid oleme talle lubanud teha kõik, et ta muudaks oma meelt, ja noormees oli sellise lahendusega nõus,” rääkis kapten Talunik, kellele kogemused on näidanud, et reserviarvamise päeval on väga vähe neid, kes vaatavad tagasi ajateenistuses veedetud kuudele kui elust kaduma läinud ajale.

Tapal alustas sel nädalal riigikaitsmise põhioskuste omandamist suurtüki-, õhutõrje- ja pioneeripataljonis ligi 350 noormeest ja kaks neidu. Kokku asus üle Eesti väeosades oktoobris aega teenima üle 1200 noore.
Uued ajateenijad saabuvad kaitseväkke kolmel korral aastas: jaanuaris, juulis ja oktoobris. Jaanuaris ja juulis asus ajateenistusse kokku 2042 kutsealust. Vastavalt sõjalise kaitse kümne aasta arengukavale on ajateenistus peamine vahend kaitseväe reservüksuste mehitamiseks.