Kolmapäeval pandi nurgakivi Ida-Viru keskhaigla (IVKH) uuele aktiivravikorpusele, mille ehitus läheb maksma 20 miljonit eurot ja mis peaks valmima pooleteise aasta pärast. Ehitab AS Oma Ehitaja.
Ida-Viru keskhaigla uuele ravikorpusele pandi nurgakivi
7. oktoober 2011, 08:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uus haiglakorpus tuleb Ahtme linnaossa, kuuekümnendatel aastatel valminud Puru haigla kõrvale. Kui uus korpus valmis saab, pannakse Järve linnaosas asuv haigla kinni. Ehituse ettevalmistamine ja rahastaja otsimine on kestnud 11 aastat. Pikk ettevalmistusperiood ei ole oluliselt muutnud aastatuhande alguses valminud kontseptsiooni. See, et uus haigla tuleb Puru haigla juurdeehitusena, otsustati ära juba aastal 2003. “Vaieldud on ainult selle üle, kas saab uue korpuse ehitada ühes või kahes etapis. Nüüd on selge, et aktiivravikorpuse kõige tehnoloogilisem osa valmib aastal 2013. Siia korpusesse tulevad erakorralise meditsiini ja intensiivravi osakond, operatsiooniruumid ning sünnitusosakond. Seega saab tuumikhaigla Järve linnaosast siia üle tuua 2013. aasta esimesel poolel,” selgitas IVKH juhatuse esimees Tarmo Bakler.
Eelkõige paraneb töökeskkond, sest kõik, mida on tarvis patsientide ravimiseks, on haiglal ka praegu olemas, lisas Bakler. Ravialuste olmetingimised ja haiglasisene logistika paranevad samuti oluliselt.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles, et IVKH uus ravikorpus on viimaste aastate üks suuremaid tervishoiuinvesteeringuid. “Kogu Virumaad silmas pidades on see meie jaoks ülioluline objekt,” lausus minister.
Pevkur ei karda, et haigla saab küll valmis, kuid sinna ei jätku arste. Järgmisel aastal on kavas hakata maksma noortele arstidele, kes lähevad tööle väljapoole Tallinna või Tartut, 15 000 euro suurust lähtetoetust. IVKH teeb väga tihedat koostööd Tartu ülikooli kliinikumiga ja see on arstiabi varasemast palju paremaks muutnud, rääkis Pevkur. Arstitudengitele võib IVKH olla üheks esimeseks kokkupuuteks päris haiglaga ja tulevikus võiksid ka residendid siin läbida ühe osa oma residentuurist.
Omavahel naljatlevad haiglajuhid, et rahvaste ränne on juba aegade hämarusest olnud idast läände ja see kehtib ka patsientide ja arstide puhul. IVKH ongi endale värvanud arste Venemaalt. Sotsiaalministri arvates pole selles midagi halba, sest välismaalt tulnud arstid peavad saama Eesti tervishoiusüsteemi heakskiidu. “Kõik arstid peavad vastama samadele väljaõppe- ja kvaliteeditingimustele. See käib nii välismaalt tulnud kui ka Eestis õppinud arstide kohta,” ütles Pevkur. Kui arst on läbinud Tartu ülikoolis töötava pädevuskomisjoni, on tal õigus ka arstina töötada, lisas minister.
Ida-Viru keskhaigla teeninduspiirkonnas elab 200 000 inimest. Haigla teeb väga tihedat koostööd Tartu ülikooli kliinikumiga ja tegeleb aastas umbes 15 000 patsiendiga. Tööd saab IVKHs 1000 inimest, arste on 150.