Valitsus kiitis tänasel istungil heaks 11 looduskaitse- ning kaitseala põhjal uue, Alutaguse rahvuspargi moodustamise.
Riik moodustab Alutaguse rahvuspargi
26. juuli 2018, 11:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alutaguse rahvuspark luuakse eesmärgiga kaitsta Ida-Eesti tüüpilisi ja haruldasi soo-, metsa- ja rannikumaastikke ning pärandkultuuri.
"Uue rahvuspargiga saab kaetud piirkond, mille mitmekesisus on senisest kõvasti rohkem tutvustamist ja avastamist väärt," ütles keskkonnaminister Siim Kiisler. "Kindlasti edendab see ka Ida-Virumaa ettevõtlust, sest rahvuspark pakub huvi nii sise- kui ka välisturistidele. Puhtalt enda ja oma pere reisieelistuste järgi tean, et rahvuspark on alati üks selliseid paiku, mida eri riikides külastada püüame."
Kavandatava rahvuspargi pindala on 43 568 hektarit. Kogu ala on juba kaitse all ning piirangute ulatus rahvuspargi loomisega ei kasva.
Ida-Virumaal paiknev tulevane rahvuspark luuakse praeguste kaitsealade põhjal. Sinna hakkavad kuuluma Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitseala ning Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitseala, Narva jõe ülemjooksu hoiuala ning Iisaku parkmetsa kaitseala. Loodavast rahvuspargist moodustab riigimaa 42 627 ning eramaa 910 hektarit.
Alutaguse piirkond on ajalooliselt Eesti suurim okasmetsade ja soode ala. Kavandatavasse rahvusparki jäävad Eesti pikim liivarand ja ainulaadne Smolnitsa luitestik Peipsi põhjarannikul, Eesti suurima vooluhulgaga Narva jõgi koos vanajõgede ning luhtadega Struugal, Eesti suurima järvede tihedusega maastik Kurtnas, Eesti ainsad mandriluited ehk kriivad Agusalus, Põhja-Euroopa üks suurimaid soostikke Puhatu ning Eesti üks esinduslikumaid laialehiseid loodusmetsi Porunis.
Kavandatav rahvuspark koosneb mitmest lahustükist, mis tähendab, et kaitsealade vahele jäävaid piirkondi loodava rahvuspargiga ei liideta.
Kui riigikogu Alutaguse rahvuspargi loomiseks vajaliku seadusemuudatuse heaks kiidab, koostab keskkonnaamet rahvuspargi kaitseeeskirja eelnõu ja avalikustab selle. Kaitseeeskirja avalikustamiseni on plaanis jõuda 2019. aasta alguses.