Kas lihatooted muutuvad tulevikus luksuskaubaks?

Rakvere lihakombinaat on olnud aastaid Eesti lihatööstuse turuliider ja tugev oma toodangu eksportija ka Lätti ja Leetu.

FOTO: Arvet Mägi

Rakvere lihakombinaadi juhatuse esimees Anne Mere nentis, et mida aeg edasi, seda ettearvamatumaks maailma toiduainetööstus muutub.

“Palju on räägitud viimastel aastatel ees ootavast toidukriisist, sest kaheldakse, kas maailm suudab ennast ära toita. Selles suhtes on Eesti seis võrreldes paljude teiste riikidega hea. Meie sisevarustatus sealihaga on 100%, veiselihaga 90%, linnuliha tootmine on valdkond, kus tootjatel on kõige enam kasvuruumi, sest siin me ennast ise ära ei toida,” kõneles Anne Mere.

Rakvere lihakombinaat on saja Eesti lihatööstuse hulgas 30 protsendiga turuliider.

Anne Mere kommenteeris, et toiduainete hinnatõus puudutab loomulikult ka lihatooteid.

Võrreldes 2011. aasta II kvartalit 2010. aasta sama ajaga, on põllumajandustootmise sisendhindade kasv olnud aastaga 15,4 protsenti.

“Sealjuures on loomasööt kallinenud 32,3 protsenti, väetised 21,2 protsenti, energia ja kütus 14,8 protsenti,” tõi ta näite.

Rakvere lihakombinaat tõstis toodete müügihindu 1. aprillist, kuid kevadine hinnatõus oli põllumajandustootmise sisendhindade keskmise kasvuga võrreldes kolm korda väiksem ehk 5%.

“Samas ei ole otsest seost sisendhindade kasvu ja tootehindade vahel, kuna lähtume hinnakujundusel konkurentsisituatsioonist ja arvestame ka tarbijate ostuvõimet,” rääkis Mere.

Ta avaldas arvamust, et möödunud sügisel järsult kerkinud söödateravilja hind jääb kõrgele tasemele. Rakvere lihakombinaadil on Balti riikide suurim seafarm Ekseko, mis annab ettevõttele kindluse toorainega varustamise osas, kuid sisendhindade kallinemine on toonud kaasa sealiha tootmise kulukamaks muutumise ja avaldab mõju lihatoodete lõpphinnale. “Näiteks sea trimmingu, vorsti põhilise tooraine hind on käesoleval sügisel kasvanud 30 protsenti kevadega võrreldes,” märkis Mere. Lihatööstuses kasutatava seapeki hind on kerkinud viimase aastaga aga kahekordseks.

Euroopas tervikuna tõstab lihatoodete hindu veel see, et Euroopa Liidu riikides sealiha tootmine väheneb. “Euroliidu farmerid on viimastel aastatel vähendanud emisekarja, aga sealiha väljavedu Euroopast samas kasvab. Siin toodetud liha rändab suure turunõudlusega Venemaale ja Hongkongi,” rääkis Mere.

Näiteks 1,34 miljardi elanikuga Hiinas on sealiha tarbimine viimase kahekümne aastaga kahekordistunud: 20 kilogrammilt 43 kilogrammile inimese kohta. Euroopas toodetud veiseliha aga läheb kaubaks Türki ja Venemaale.

“Türgi majandus kasvab jõudsalt ja nõudlus veiseliha järele ei näi vaibuvat,” ütles Anne Mere. Ta tõi näiteks, et 2009. aasta esimesel poolel liikus Euroopast Türki ja Venemaale
40 000 tonni veiseliha. Käesoleva aasta esimesel poolaastal osteti veised eluskaalus ja veiseliha nendesse riikidesse kokku juba 140 000 tonni.

“See on tekitanud veiseliha puudujäägi Euroopa siseturul ja kokkuostuhinnad kasvavad,” selgitas Mere.

Tema prognoosi kohaselt jätkub lähiaastatel liha kokkuostuhindade kasv, mis mõjutab ka lõpptoodangu hinda.

Rakvere lihakombinaadi turundusjuht Triin Lõoke kommenteeris, et lihatoodete tarbimise tipp saavutati 2008. aastal. Kriisiaeg vähendas tarbimise mahtu 2010. aastaks 5 protsenti ja käivet 9 protsenti. Enim langes suitsuvorstide (16 protsenti), pelmeenide (13 protsenti) ja grillvorstide (11 protsenti) tarbimine. Käive vähenes kõigi tooterühmade puhul. Mahult kasvasid vaid kahe odavamasse hinnaklassi kuuluva keeduvorsti tootmine (3 protsenti) ja verivorsti tootmine (4 protsenti).

“Võrreldes möödunud aasta kaheksa kuuga, on tänavu lihatoodete turg kasvanud 2,8%, kuid on väga hinnatundlik. Enam on maht kasvanud neis tooterühmades, kus hinnatõus on olnud väiksem, näiteks sinkidel, keeduvorstidel, suitsuvorstidel ja hakktoodetel,” rääkis Triin Lõoke. Tammis PM OÜ juhataja Kalju Tõnurist, kes kasvatab 1000 siga, nentis, et lähiaastatel on sealiha hinnatõus paratamatu. “Kasvatan sigade jaoks söödateravilja küll ise, aga kõik sisendhinnad selle tootmiseks kasvavad, mis tõstab sealiha hinda. Tooraine kallinemine aga kergitab omakorda lihatoodete hinda, nii et hinnarallist pole pääsu,” rääkis Tõnurist. Teraviljahinna tõus maailmaturul on seotud nii ebasoodsate loodustingimuste, suurenenud nõudluse kui vilja kasutamisega biokütuse tootmiseks.

Virumaa Põllumeeste Liidu juhatuse esimees Ülo Niisuke selgitas, et sealiha tootmisel on kaks suunda. “Põhiosa tootjaid toodavad põhisööda ise. Söödalisandeid ostetakse nii palju, kui on tasuv. Teine grupp sealiha tootjaid tugineb ostujõusöödale ja siin oli kevadperioodil täielik kriis – Eestis ei jätkunud teravilja,” märkis ta. Ja lisas, et söödalisandid aitavad liha tootmise muuta kasumlikuks.

“Kuid liha hinda ei mõjuta ainult söödad. Elektrihinna tõus mõjutab kohe sealiha tootmishinda. Kasumlikkust mõjutab sealiha eksport. Venemaa turg on viimase kuue aasta jooksul näidanud otseselt tasuvust. Toiduainete puudus maailmas on kindlasti see mõjur, mis tõstab nii sea-, veise- kui kanaliha hinda. Seega on lihatoodete hinnatõus reaalsus, millega tuleb  arvestada,” rääkis Ülo Niisuke.

Tagasi üles