Järveudude ja muusika maalija

Inna Grünfeldt
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teatridaamid Kitty Eller ja Tiina Mälberg imetlevad Valli Lember-Bogatkina maale.
Teatridaamid Kitty Eller ja Tiina Mälberg imetlevad Valli Lember-Bogatkina maale. Foto: Arvet Mägi


Valli Lember-Bogatkina 90. sünnipäeva tähistaval näitusel Rakvere Galeriis hõljuvad udus järved ning tantsiskleb pintsli all muusika.


Loomingulises hoos on eesti kunsti särav daam praegugi – ideid on hulgi ja maalimistöö igapäevaselt käsil. Valli Lember-Bogatkina aeg ja jaks kuuluvad loomingule. Rakverre saatis ta südamlikud tervitused, viibides kohal vaimus ja mõtetes.
“Vallil on praegu näitusi mitmes kohas ja paratamatult ta ei jõua igale poole, aga madam Bogatkina on vitaalne, igavesti noor ja mitte ei ela mälestustes, vaid maalib,” sõnas Virumaa Näituste juht Raivo Riim. Väidet kinnitavad tööd: mitu maali näitusel on dateeritud aastaarvuga 2010.
Valli Lember-Bogatkina süda ja suvekodu on Virumaal aastakümneid. Raivo Riim ütles, et terved põlvkonnad siitkandi lapsi teadsid tema legendaarset nõiamaja, mis paraku pikselöögist maha põles. “Valli on alati olnud lahke võõrustaja ja legend majast elab siiamaani,” lausus ta.


Kunstniku loominguaastakümned võttis Riim kokku nõnda: 60ndatel illustreeris ta lugematul hulgal lasteraamatuid ja diafilme eesti muinasjuttudest, 80ndatel esines laste kunstisaates, kus rääkis ja joonistas otse eetris; tema tehtud on Kalevi spordihalli sgrafiito, Mustamäe majade otsapildid, Narva-Jõesuu sanatoorium ja ühe suurima kunstiprobleemi tekitanud Estonia valge saali klaasmosaiik rahvariides, ent punalippe kandvast laulupeorongkäigust, mis leidis väärika koha Tallinna laululava ruumides.
Kunstnik Riho Hütt ütles, et Valli Lember-Bogatkina monumentaalkunstiteostest jäi suur osa nõukogude aega. “Olla selles ajas ja teha nii julgelt ja võimsalt, teha tööd, mille väärtus jääb kestma – see on kunstnik olemine,” sõnas ta.


Rakveres on väljas Valli Lember-Bogatkina looduseteemalised akvarellid ja muusikat kujutavad maalid. “Ta alati üllatab oma töödega. Need on väga õrnad ja akvarellilised tööd, mis tabavad hetki,” lausus Hütt ja selgitas, et akvarellitehnika nõuab kiiret, tarka ja täpset tegutsemist. “Valli teeb pildi ära ja veega tõmbab udu sinna peale,” nimetas ta.
Maalides jätkab Lember-Bogatkina Hüti sõnul abstraktset joont. “Kas tal mängib maalimise ajal muusika või kuuleb ta seda oma peas, pole ma küsinud. Ta jäädvustab tunnet ja meeleolu. See näitab kunstniku julget otsivat küpset vaimu,” märkis ta.


Nagu veendusid Hütt ja Riim kunstniku ateljees töödel järel käies, on ruum kavandeid, eskiise, ideid ja värve täis, mis kõik vaja ruttu-ruttu piltideks teha. Valli-Lember Bogatkina töössesüvenemisest tõi näite Riho Hütt, meenutades oma poseerimiskogemust maalile “Viru vanne”, kui kunstniku pintsel käis kord veetopsis, kord teetassis, ilma et ta seda oleks tähele pannud või sellele tähelepanu juhtimist märganud.
“Valli töödest on näha, et ta on väga aus kunstnik. Need tööd on puhtad, selged ja avali. See on ime, mis ta teeb pintsli, vee ja värviga. Ma suudleks neid käsi ja seda pintslit,” lausus Riho Hütt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles