N, 8.12.2022

Kahemehesaag

Eestlased ja nende asjad
Andres Pulver
Kahemehesaag
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tisleri talu kahemehesaag.
Tisleri talu kahemehesaag. Foto: Marianne Loorents

Kahemehesaag ehk suursaag on saag, mida kasutati eelkõige puude langetamiseks ja palkide ristisaagimiseks. Esialgu olid saed sirge hammasvööga, hiljem hakati kasutama ka kumera servaga saelehti.

Sae laiem kasutamine puulangetamisvahendina algas Lääne-Euroopas 1830. aastail, meile jõudis saag arvatavasti 19. sajandi keskel. Vanimateks Eestis kasutatud saagideks olidki kahemehe­saed, mida rahvas ka sulle-mulle-saagideks hüüdis. Sae laialdasemat tarvituselevõttu piiras algusaastatel see, et erinevalt kirvest nõudis kahemehesaag kahe tugeva mehe tööd, kelle jõudlus jäi aga harjumatu vahendiga töötades alla tubli kirvemehe omale. Leidus ka mõisnikke, kes püüdsid sae levikut tõkestada – varastel oli kergem metsas toimetada, kirve kolksatused olid palju kuuldavamad kui sae tekitatud helid.

Kahemehesaega saeti palkidest laudu kõrgetel pukkjalgadel, kuhu palgid vinnati erilise vinna abil. Sae valdaja töötas harilikult ülal, abiline all. Saagimisjoon tõmmati palgile tahmase või kriidise pingutatud nööri abil. Saehambaid teritati räsamise teel kirvesilma või selleks tehtud puust ja naelast abivahendiga. Saemehed olid sageli võõrtöölised, enamasti Venemaalt.

Tagasi üles