Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/04/24/3998087t1h860b.jpg)
/nginx/o/2018/07/27/11048553t1haa37.jpg)
Kahemehesaag ehk suursaag on saag, mida kasutati eelkõige puude langetamiseks ja palkide ristisaagimiseks. Esialgu olid saed sirge hammasvööga, hiljem hakati kasutama ka kumera servaga saelehti.
Sae laiem kasutamine puulangetamisvahendina algas Lääne-Euroopas 1830. aastail, meile jõudis saag arvatavasti 19. sajandi keskel. Vanimateks Eestis kasutatud saagideks olidki kahemehesaed, mida rahvas ka sulle-mulle-saagideks hüüdis. Sae laialdasemat tarvituselevõttu piiras algusaastatel see, et erinevalt kirvest nõudis kahemehesaag kahe tugeva mehe tööd, kelle jõudlus jäi aga harjumatu vahendiga töötades alla tubli kirvemehe omale. Leidus ka mõisnikke, kes püüdsid sae levikut tõkestada – varastel oli kergem metsas toimetada, kirve kolksatused olid palju kuuldavamad kui sae tekitatud helid.