Kaemus: õnnetus hüüdis tulles

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

"Sügis sanatooriumis".

FOTO: Kosmikud

Kosmikud “Sügis sanatooriumis”

Kosmikute mullu sügisel ilmunud tavapäraselt depressiivne “Sügis sanatooriumis” sai pärast bassimees Kõmmari hukku sootuks teise tähenduse. Plaadi avalugu, eepiline “Õnnetus”, mis kirjutatud William Shakespeare’i, Sophoklese ja Anton Hansen Tammsaare tekstidele, on “Õnnetus hüüdis tulles”.

Kurjus läheneb, sest pöial sügeleb, ning heaks saab kuri ja kurjaks headus. Kõigil on küll alati õigus, kuid mida teha, kui hakkas liikuma sanitaarmasin me koduukse eest ning õde-vend teine teisel pool autot jäid viidavat tagasi kutsuma. Aga tagasi pole minna kuhugi, sest Tallinn on leinapealinn, kuhu oled jätnud oma pisarad ja leina, ning kalmukivid on südamesse ehitanud seina.

Selline võiks olla tolle kurva plaadi kokkuvõte. Muusika keerab tekstidele vinti peale. Depressiivse ansambli depressiivne plaat, mille on andnud välja plaadifirma Viska Mulda Records. Ja õnnetus tuli.

Kosmikud on ennegi oma liikme matnud: toona vaid aasta tegutsenud ansambli liikmeskonnal tuli mulda sängitada hasartmängusõltuvusse sattunud ja enda elu lõpetanud laulja Taavi Pedriks. Lõpuks leiti tema asemele RAM-i laulja Meelis Hainsoo, kes oli mänginud viiulit Eriti Kurva Muusika Ansamblis, mille laulja ja liider Sven Kuntu samuti vabasurma oli valinud.

Eks täna oma viimsesse rahupaika jõudva Kõmmarigi lõpp oli teatud mõttes vabasurma minek. Oli ju mees töötanud aastaid Helsingis psühhiaatria valdkonnas – nii kohtu- kui ka tavapsühhiaatria vallas – ja pidi inimese peakolu sees toimuvaga omajagu kursis olema.

Ma pole kunagi olnud väga suur Kosmikute fänn, aga “Sügis sanatooriumis” on kuratlikult hea plaat. Ja nii kuratlikult depressiivne, et teist sellist annab otsida. Kuus aastat, mis on möödas ansambli eelmisest plaadist, on toonud tubli tulemuse. Ja nagu selgub, oli see mäng tulega. Vanarahvas teadis, et kui torkima hakkad, läheb haisema. Ja läkski. Aga plaadi väärtust see ei kahanda.

    Tagasi üles