Maamaks ajab vallajuhid ärevile

Andres Pulver
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunda.
Kunda. Foto: Arvet Mägi

Valitsuse kava 2013. aastal kaotatav kodualuse maa maks kompenseerida valdadele ja linnadele neile tulumaksust laekuva osa suurendamise kaudu tekitab omavalitsusjuhtides vastakaid tundeid.

Alates 2013. aastast on inimesed vabastatud kodualuse maa eest maksu tasumisest. Et kompenseerida omavalitsustele maamaksust saamata jääv tulu, on valitsusel kava suurendada omavalitsustele üksikisiku tulumaksust laekuvat osa.

Vinni vallavanema Toomas Väinaste sõnul on see aga tugev löök omavalitsuste rahakoti pihta ja maamaksu kaotamine inimestele palju ei anna, kui pealinlased välja jätta.

“Kõigepealt tõmmati omavalitsustele laekuv tulumaksu osa 11,93 protsendilt 11,4 protsendi peale, nüüd siis otsekui taastatakse endine olukord, aga maamaks võetakse meilt ära,” pahandas Väinaste ja lisas, et ta lihtsalt ei leia sõnu selle kohta, kuidas riik omavalitsustega käitub.

Kunda linnapea Allar Aron aga ei arva, et omavalitsused maamaksu kaotamisest sellise kompensatsioonimehhanismiga eriti kaotaksid. “Oleme pisut arvutusi teinud ja Kunda linn peaks rahaliselt veidi võitma,” ütles Aron.

Tema hinnangul võidaksid päris paljud omavalitsused. “Need aga ilmselt mitte, kes maamaksu maksimumi peale on tõstnud.”

Aroni sõnul võeti taoline otsus vastu Tallinna linna ja Eesti riigi vaheliste tülide taustal. “Eks ta selle pärast tehti, et Tallinn kippus ülekäte minema,” märkis Kunda linnapea.

Küll aga pidas Aron õigeks, et kunagist omavalitsustele laekuva tulumaksu osa alandamist ja maamaksu kompenseerimist tuleks vaadata kindlasti eraldi. “Asi võiks olla ikka nii, et antakse tagasi, mis ära võeti, ja lisaks sellele kompenseeritakse veel maamaks,” selgitas ta.

Maamaksu kompenseerimisega uskus vallale lisaraha tulevat ka Rägavere vallavanem Mati Ulm. “Meil on väikesed asulad ja vähe rahvast,” põhjendas ta. Samas oli Ulm seda meelt, et kodualuse maa eest maksu kaotamine oli vale otsus. “Inimesena olen küll seda meelt, sest summad on suhteliselt väikesed, jama aga palju,” sõnas Rägavere vallavanem.

Rakvere abilinnapea Ain Suurkaev lausus, et omavalitsuste rahakott ei tohi maamaksu kaotamisest väiksemaks jääda. “Inimeste maksukoormuse vähendamine on iseenesest õige, kuid see ei tohi käia omavalitsuste tulude arvelt,” rõhutas Suurkaev. Tema sõnul ei ole ka Rakveres tehtud arvestusi selle kohta, mida kodualuse maa maksu kaotamine linnale tähendaks.

Peaminister Andrus Ansip kinnitas neljapäeval plaani koduomanike maamaksust vabastamist kompenseerida kohalike omavalitsuste tulumaksu osa suurendamisega, rahandusminister Jürgen Ligi ütlusel on hüvitamise mehhanism juba ka paberile pandud.

Peaministri sõnul ei ole iseenesest vaja omavalitsustele laekuva tulumaksu osa suurendada tasemele, kuhu see buumiajal välja jõudis. “Raha, mis jääb omavalitsustel kodualuse maa maksu kaotamisest saamata, on maksimaalselt ligi 17 miljonit eurot, aga selle 11,4 ja 11,93 protsendi vahe on 27 miljonit eurot,” kommenteeris peaminister valitsuse pressikonverentsil. Ta täpsustas, et tegemist on 2010. aasta andmetega.

Selle aasta juunis riigikogu vastu võetud seaduse järgi on maamaksu tasumisest vabastatud maa omanik või maakasutaja tema kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kuni 0,15 hektari ning mujal kuni 2,0 hektari ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on isiku elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles