Hanno Pevkur: “Teel Rakverre autos panin allkirja ära”

Minister Hanno Pevkur tõdes, et üle Euroopa on sarnane probleem - inimeste oskused ei vasta tulevase Euroopa tööturu va­jadustele. Foto: Arvet Mägi

Töötukassa Lääne-Viru osakonna uusi ­ruu­me avamas käinud sotsiaalminister Hanno Pevkur on töötuse vähendamise ja perearstisüsteemi arengu suhtes optimistlik.

Kuidas teie arvates Eestis töötusega reaalne seis on, numbrid küll jah näitavad kahanemise märke?

Registreeritud töötus ei kajasta kunagi 100 protsenti töötuse tegelikku olukorda. See näitab nende inimeste hulka, kes: a) ootavad töötukassalt selgelt abi ja b) on õigustatud saama riigilt mingit toetust seoses töötusega – töötuskindlustushüvi­tist või töötu toetust – või on valmis ümber- või täiendusõppeks ehk siis osalema mõnel tööturuteenusel.

Meie õnn täna on see, et kuna re­gis­treeritud töötus on langenud ja töö­hõive läinud paremaks ning me ei ole pidanud vähendama tööturumeetmeteks kuluvaid summasid, suu­dame suuremale hulgale inimestele pakkuda reaalset abi. Näiteks Lää­ne-Virumaal on 2000 registreeri­tust 500 aktiivsetes meetmetes osalemas. 130 tööpakkumist on praegu laual ja see on Lääne-Virumaa kohta päris suur arv.

Minu üks suur soov iga töötukas­sa kontori puhul on see, et tekiks sel­line personaalse nõustamise võimalus eraldatud boksides, nagu on nüüd Rakveres. Inimesed ei julge tih­tipeale kõikide kuuldes oma muredest rääkida.

Tänaseks oleme tõstnud koolitus­kaardi väärtuse 2500 euro peale, mis on peaaegu 40 000 krooni. See on väga suur summa, mille eest saab vä­ga korraliku koolituse. Inimeste üm­berõppevõimalused on paranenud.

Kui tihti pole saadaval tööko­had hõivatud seetõttu, et nen­de puhul on oluline baasharidus, mis töötutel enamasti puudub?

Jah, see on kogu Euroopa mure. Esmaspäeval olin Euroopa kolleegidega kokkusaamisel ja enamik riike tõi väl­ja selle mure, et ini­meste oskused ei vasta tulevase Euroopa tööturu va­jadustele. See ei ole ainult Eesti mure.

Kõige lihtsam näide on see, et kui sa oskasid juhtida GAZ 53, 52 või 51, siis selle oskusega on äärmiselt keeru­line kohe hakkama saada uue Scania või Volvo roolis. Oskused vajavad täiendamist ja inimeste valmisolek ümber- ja täiendusõppeks peab olema suur, eriti kui ollakse töökohast ilma jäänud. Meil on selliseid näiteid, kus autolukksepp tuleb õpib kokaks-kondiitriks või pagariks ja asutab oma pitsaäri. Niisuguseid näiteid on väga palju.

Tööturult väljalangejate ja kiiresti uue töö leidjate hulk on suur. Nende tööleaitamiseks, kellel on tekkinud mõni takistus, olgu siis vanusest, haridusest või millestki muust tingitud, peame üha rohkem jõupingutusi tegema.

Kui suures osas on õigus neil, kes väidavad, et registreeritud töötus on vähenenud seetõttu, et need, kel enam pole õigust hüvitistele, lihtsalt ei pöördu töötukassasse?

Kindlasti passiivseid on, seda ei tasu eitada. Loomulikult on neid, kes töötukassasse ei tule, aga on äärmiselt oluline ja suur motivaator, et tulla – ravikindlustus. Kui inimene on loobunud töö otsimisest, siis teda ei saagi töötukassa aidata, sest ta ei tule siia. Aga me näeme, et reaalne töötus, õigemini statistikaameti hin­natav töötus, on samuti vähenenud, proportsionaalselt alla tulnud.

Ootame praegu põnevusega kolmanda kvartali andmeid töötuse koh­ta. Aga ma usun, et registreeritud töötuse ja reaalse töötuse vahe on pool aastat või aasta üsna suur, ole­neb, mis majanduses toimub. Meie omalt poolt teeme küll kõik sel­leks, et oleks teadmine ja arusaamine, et töötukassas tasub käia ja siin pakutakse võimalusi ümberõppeks.

Kui töötu leiab lühiajalise või ühepäevase tööotsa, siis tihti ei võta ta seda vastu, sest kardab kaotada registreeritud töötuna saadavaid sotsiaaltoetusi. Kas see mitte ei suurenda tööoskuste kadumise ohtu?

Seda olukorda me muutsime. Seda, millised on tema õigused ajutiselt töö­tades, tasub igal inimesel konkreetselt küsida kas oma konsultandi käest või klienditeenindaja infonumbril helistades.

Ja pikaajalise töötuse puhul on oluline, et me ka järgmisel aastal riigi ja töötukassa vahendeid ei vähenda, mis puudutab tööturu teenuseid. Suuname umbes 35 miljonit eurot inimeste abistamiseks. Paljuski sõltub sellest, kas me suudame rahuldada inimeste vajadused ja soovid ning kas inimesed on valmis aktsepteerima neid valikuid, mida töötukassa pakub.

Lühidalt ka tervisevaldkonnast. Milline on seis perearstide kriisile lahenduste leidmisel? On räägitud, et ministeerium võtab perearstinduse koordineerimise enda kanda, kui kaugel sellega ollakse?

Teel Rakverre autos pa­nin allkirja ära. Eelnõu läks täna (eelmisel kolmapäeval – toim.) esimesele kooskõlastusringile, ootame ministeeriumide, perearstide ja koostööpartnerite arvamusi. Kui me oleme need kätte saanud, siis saadame kindlasti esimesel võimalusel valitsusse ja parlamenti ära. Meie poolt on kõik ettevalmistus tehtud. See ei puuduta mitte ainult esmatasandi arstiabi ja järeleval­ve korraldamist terviseameti poolt, vaid ka tervisestatistika kogumist tervise arengu instituudi poolt. Ma loodan, et riigikogu kiidab selle eelnõu heaks.

Tegelikult on ka plaanis Lääne-Vi­rumaal esimesena piloteerida järgmisel aastal asendusperearsti süsteemi, kus me tekitame kaks võimalust. Olukorras, kus nimistu on tühi, toome ajutiselt kedagi riigi vahenditega siia katma seda nimistut ja samamoodi olemasolevatele perearstidele pakkuma võimalust minna suvel kas või puhkama, nii et inimesed saaksid seeläbi siis ikkagi perearstiteenuse kätte. Lääne-Virumaa on selles osas üks meie esimesi suuri koostööpartnereid, vaatamaks ja kontrollimaks, kas väljapakutav asendusperearsti süsteem ja terviseameti poolt perearstisüsteemi korraldamine toimivad kenasti.

Kuidas see süsteem täpsemalt toimima hakkab?

Seda ma hetkel ei ütle. Töörühm alles tegeleb sellega ja nad ei ole mulle seda veel tutvustanud. Laias laastus on põhimõte see, et seda tööd võiks teha ka üldarst ja perearsti residentuur ei pea olema läbi­tud. Ja riigi poolt kaetakse teatavad kulud. On selge, et täiendavad kulud tulevad, eelkõige puudutab see trans­pordikulusid ja elamiskulusid, nende katmisel tuleb appi riik. Osalt on piloodi ülesanne välja selgitada, kas ja kui palju täiendavaid vajadusi tekib.

Täna me töötame välja kondikava ja järgmise aasta eelarvesse oleme selleks raha planeerinud. See on päris suur raha – suurusjärgus peaaegu 240 000 eurot riigipoolse panusena asendusperearsti süsteemi. Lääne-Virumaaga koostöös püüame leida kõik need kitsaskohad, et juba 2013. aastal saaks rääkida üle-eestilisest rakendamisest.

Mis saab Rakvere haiglast?

Eks omanikud peavad siin tõsiselt vaatama. Siin on jäme ots ikkagi oma­valitsuste käes. Esimene ja kõige olulisem mure Rakvere haigla jaoks on, et nad suudaksid lahendada hooldusravimaja rahastamise prob­leemi. Hange on läbi viidud ja selle tulemusel läks hind oluliselt kal­limaks. Nüüd on haigla juhtkonna ja omanike otsustada, kas tehakse mõni korrus vähem või võetakse täiendav laen. Minuni on jõudnud signaalid, et plaanitakse täiendavat laenu. Meie oleme kindlasti huvitatud, et Rakvere haigla saaks endale kiiresti uue hooldusravikompleksi. Mis puudutab arste, siis koostöö suurte haiglatega ja eelkõige ülikooliga peab tõsiselt jätkuma, selleks et siia ikka arste saada.

Rakvere haigla on nii suur üldhaigla, et jääb kindlasti üldhaiglaks. Meil on kolm väga suurt üldhaiglat: Rakvere, Viljandi ja Narva. Ma ei näe mingit põhjust muuta nende profiili, pigem on küsimus selles, kuidas haig­lad suudavad ise ennast mehitada. Me proovime järgmisel aastal ühe meetmega appi tulla – noorte arstide starditoetusega. See on planeeritud praegu niimoodi, et arst, kes siirdub üldhaiglasse, peaks saama starditoetust 15 000 eurot, mis ei ole mitte vähe, et alustada elu väljaspool Tallinna või Tartut, kuhu me raha suunamist ette ei näe.

Kuna sotsiaalministri päevad on ilmselt enamasti pingelised, siis millise plaadi panete puhkehetkel plaadimasinasse, et lõõgastuda?

Minu plaat on lapsed. Püüan võimalikult palju olla lastega koos. Või teen trenni – füüsiline koormus on see, mis mind paljuski taastab.

Üks minu lemmikutest on kindlasti Queen. Seda on alati hea kuulata. Ma olen teinud Queeni lugudest omale sellise väikse valiku plaadi peale, seda on hea kuulata. Aga Queenil on väga palju häid lugusid ja Freddy on olnud vaieldamatult üks maailma andekamaid inimesi.