Intervjuu: Eesmärgi saavutamiseks tasub võtta treener

Piret Bristol. Foto: Erakogu

Superviisor ja coach Piret Bristol tegeleb iga päev organisatsioonide ja liidritega, et lihvida nende oskusi eesmärkide saavutamisel ning treenida firmade meeskonnaliikmeid paremini koos töötama.

Mida tähendavad võõrapärased mõisted “supervisioon” ning “coaching”?
Terve ja tervislik töökoht toetab kohanemist ja töö sobitamist inimese isiksuse ja isikupäraga. Supervisioon ehk teisi sõnu töönõustamine aitab mõista ennast töös ja siduda tööd endaga. Töönõustamise sisuks on professionaalse käitumise süstemaatiline jälgimine ja peegeldamine, tagasisidestamine ja selgitamine, hindamine ja väärtustamine. Töönõustamine sisaldab muutuste toetamist inimese tööalases arengus ning nendega kohanemist töökeskkonnas.
Töönõustamisel ehk supervisioonil on mitu alaliiki: personaalne töönõustamine, rühmanõustamine, meeskonna ja organisatsiooni nõustamine, coaching, projekti töönõustamine. Enamasti viiakse töönõustamist organisatsioonides läbi pikema aja jooksul ning töönõustamise alaliike kasutatakse koos, kombineerides neid omavahel.
Coaching, millele eestikeelset vastet aktiivselt otsitakse, aitab kõikide valdkondade juhtidel ja spetsialistidel saada inimeste, suhete ja protsesside professionaalsemaks suunajaks. Coaching’ut võib nimetada arengunõustamiseks, juhendamiseks, juhi oskuste treenimiseks, aga ükski neist sõnadest ei ava täielikult coaching’u mõistet,
Töönõustamise ja coaching’u tulemusteks on läbipõlemise ennetamine, professionaalse pädevuse suurenemine, koostöö ja meeskonnatöö paranemine, töökorralduse ja juhtimiskvaliteedi parandamine, organisatsiooni eesmärkide tõhus saavutamine ning probleemide konstruktiivne lahendamine.

Kui kaua on maailmas ning Eestis tegeletud supervisiooni ja coaching’uga?
Maailmas said supervisioon ning coaching alguse erinevatest valdkondadest, supervisioon kasvas välja meditsiinist ning coaching spordist. Mõlemad mõisted on organisatsioonide arendamises kasutusel 20. sajandi esimesest poolest.
Eestis tegutsevad töönõustajad on koondunud Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühingusse, mis loodi 1997. aastal. Alates 2003. aastast on ühing Euroopa Rahvuslike Supervisiooniühingute Assotsiatsiooni liige. Organisatsioonid hakkasid supervisiooni Eestis kasutama 90ndate keskpaigas, coaching’u võimalused teadvustati mõni aasta tagasi.

Kui tõhusad on need meetodid? Ehk tooksite mõne konkreetse näite oma kogemustest?
Supervisioon ja coaching aitavad organisatsiooni arengule tõhusalt kaasa, kui juhtkond toetab protsessi ja osaleb ise selles. Tulemused on kindlasti paremad pikemaajalise regulaarse protsessi korral ning kui osaleb kogu üksus või organisatsioon.
Olen töötanud nii individuaalklientide kui meeskondadega ja ühe positiivse näitena tooksin meeskonna sotsiaalsfääris, kellega töötasin mitme aasta vältel.
Alustasime kogu meeskonna supervisiooniga, mille jooksul kaardistasime meeskonna ressursid ja probleemalad, seejärel tegime poole aasta jooksul väikeste gruppide supervisioone, et töötajad saaksid analüüsida oma probleemseid juhtumeid ning nendele tagasisidet saada, samas ka vabaneda emotsionaalsest pingest, mida keerulised kliendijuhtumid tekitavad. Umbes aasta pärast jätkasime kogu meeskonna supervisiooniga, et parandada koostööd üksuste vahel ja anda uut hoogu meeskonna tööle. Edasi jätkasime üksusesiseste supervisioonidega ning paralleelselt toimusid osa spetsialistide ja juhtkonnaga individuaalsed supervisioonisessioonid.
Kogu protsessi vältel arenesid töötajate teadlikkus, eneseanalüüsioskus ja orienteeritus arengule. Kogu meeskonna organisatsioonikultuur muutus avatumaks ja toetavamaks.

Kellele on täpsemalt supervisioon ja coaching mõeldud?
Supervisioon ja coaching sobivad inimestega töötavatele professionaalidele – neile, kes kasutavad oma isiksust tööriistana teiste inimeste heaolu ja töövõime parandamiseks.
Supervisiooni rakendatakse peamiselt sotsiaaltöös, meditsiinis, pedagoogikas. Coaching’u kasutusalad on teenindus ja ärijuhtimine ning coaching’u protsessis täienevad töötajate ja juhtide professionaalsed oskused ja vilumused. See lähenemisviis aitab kaasa inimsuhete ja käitumise mõistmisele ning reguleerimistele, kokkuvõttes viib organisatsiooni tulemuslikkuse kasvule.
Supervisiooni viib läbi väljaõppinud super­viisor, coaching’ut omakorda väljaõppe saanud coach. Superviisori ja coach’i töö nõuab kõrget professionaalsust ning seetõttu võetakse kursusele inimesi, kel on oma erialal nii haridus kui töökogemus.
Väljaõpe kestab vähemalt 1,5 aastat ning tavaliselt on koolitus 2,5-3aastane. Superviisori ja coach’i tunnistus kinnitab kvalifikatsiooni vastavust rahvusvahelisele standardile ja annab õiguse töötada oma erialal.

Ajal, mil tööandja üldjuhul tahab võimalikult väheste investeeringutega saada võimalikult suurt kasumit, tunduvad supervisioon ja coaching väga luksuslikuna. Kui paljud juhid teie hinnangul sellesse siiski panustavad?
Võiks tõesti arvata, et supervisioon ja coaching on kehvades majandusoludes luksus. Samas pilk kolleegide ja enda töögraafikule näitab juba terve aasta tõusutendentsi ning organisatsioonide hulk, kes on teadvustanud kriisist väljumise ühe abivahendina suhete ja koostöö parandamist, kasvab Eestis kiiresti. Samas on ka uuringud maailmas näidanud, et coaching’usse tehtud investeering tasub end kuni seitsmekordselt ära (Forbes, 2011).