Amet kutsub üles kuivale jäänud kaladest ja vähkidest teada andma

Hukkunud kalad Peipsi ääres. Foto: Ivo Kask

Keskkonnaamet palub inimestel teada anda kuivanud veekogudest ning hukkunud kaladest ja vähkidest.

Keskkonnaamet märgib, et pikalt kestev põud ning kõrged veetemperatuurid on pannud veeelustiku kohati väga raskesse olukorda ning põua tõttu on osa veeelustiku hukkumine paratamatu. Üldjuhul ei jää kuival kalad ka inimese sekkumisel ellu, küll aga on võimalik päästa jõevähke. Seetõttu palub keskkonnaamet teada anda, kui juhtutakse märkama kuivale jäänud veekogusid ning hukkunud kalu ja vähke.

Seni on teada kalade massilisest hukkumisest vaid Peipsis, kus lisaks ilmadele on seda soodustanud mõrrapüük. Praeguste ilmade jätkudes võib aga niisuguseid teateid tulla peagi ka mujalt. Kui hukkumine ei ole olnud massiline, siis söövad linnud ja kiskjad kuivale jäänud veekogudes veesilmadesse lõksu jäänud kalad ära. Seetõttu ei ole neid pärast veekogu lõplikku kuivamist kuigipalju silmaga näha.

Kui surnud kalade kogus ei ole väga suur, tuleb loodus nendega reeglina ise toime. Kui suremine on massilisem ning kaldal roisukuvad kalad häirivad kohalikke elanikke või puhkajad, tuleks need ära koristada. Vastava heakorra tagamise kohustus on pandud kohalikele omavalitsustele.

Kui veekogud on avatud ja kunstlike tõketeta, taastub kalade populatsioon looduslikul teel.

Küll aga on võimalik päästa kuivale jäänud jõevähke, kes suudavad transpordiga seotud vintsutustele märksa paremini vastu seista kui kalad. Kuid omavoliline vähkide püük ja ümberasustamine ei ole lubatud. Kriitilise situatsiooni märkamisel tuleks kindlasti teavitada keskkonnaametit, et arutada vähkide ümberasustamise võimalusi ja vajadust. (BNS)