Loksa – linn nagu üllatusmunade assortii

Katrin Uuspõld
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rannaidüll ja tehas ühel pildil. 
Rannaidüll ja tehas ühel pildil. Foto: Meelis Meilbaum

Loksa linna mahuvad ühtaegu piirete taha jääv tööstusala ning männilõhnaline nõmm ja puhas liivarand. Loksa on koduks nii eesti kui ka vene kogukonnale. Seal saab ajaloohuviline ajada eri ajastute arhitektuuri jälgi, ning kes mõistab märke lugeda, selle ees rulluvad lahti huvitavad lood. Jah, Loksa ei ole praegu oma hiilguse tipul, aga sealt võib leida pärle.

"Miks on Loksal hea elada? See on mu kodu! Ma olen Loksa patrioot! Tuttavad kohad, tuttavad inimesed, tuttav päike ja meri. Siin on mu mälestused, noorepõlve-armastused! Iga kord, kui lähen mööda seda alleed, mõtlen, et issand, kui väiksed olid need puud, kui mina keskkooli lõpetasin," räägib pargipingil Tallinna tänava, Loksa puhul võib isegi öelda et promenaadi ääres kohatud Maret Maisto, kauaaegne Loksa kooli eesti keele õpetaja, uhkusega.

"Ma ei kujuta ette, et teie noorema inimesena tuleksite siia õpetajaks: korteri peate ostma, mehele ei saa, kuskil käia ei ole. Isegi sauna siin ei ole. Loksa on alla käinud. Minu noorusajal oli rannas aga kohvik, olid tantsupeod, meremeestega sai tantsida, oli restoran..."

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles