Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/15/5048197t1h8863.jpg)
/nginx/o/2018/08/03/11153540t1h1732.jpg)
Loksa linna mahuvad ühtaegu piirete taha jääv tööstusala ning männilõhnaline nõmm ja puhas liivarand. Loksa on koduks nii eesti kui ka vene kogukonnale. Seal saab ajaloohuviline ajada eri ajastute arhitektuuri jälgi, ning kes mõistab märke lugeda, selle ees rulluvad lahti huvitavad lood. Jah, Loksa ei ole praegu oma hiilguse tipul, aga sealt võib leida pärle.
"Miks on Loksal hea elada? See on mu kodu! Ma olen Loksa patrioot! Tuttavad kohad, tuttavad inimesed, tuttav päike ja meri. Siin on mu mälestused, noorepõlve-armastused! Iga kord, kui lähen mööda seda alleed, mõtlen, et issand, kui väiksed olid need puud, kui mina keskkooli lõpetasin," räägib pargipingil Tallinna tänava, Loksa puhul võib isegi öelda et promenaadi ääres kohatud Maret Maisto, kauaaegne Loksa kooli eesti keele õpetaja, uhkusega.