Loksa – linn nagu üllatusmunade assortii

Rannaidüll ja tehas ühel pildil. Foto: Meelis Meilbaum

Loksa linna mahuvad ühtaegu piirete taha jääv tööstusala ning männilõhnaline nõmm ja puhas liivarand. Loksa on koduks nii eesti kui ka vene kogukonnale. Seal saab ajaloohuviline ajada eri ajastute arhitektuuri jälgi, ning kes mõistab märke lugeda, selle ees rulluvad lahti huvitavad lood. Jah, Loksa ei ole praegu oma hiilguse tipul, aga sealt võib leida pärle.

"Miks on Loksal hea elada? See on mu kodu! Ma olen Loksa patrioot! Tuttavad kohad, tuttavad inimesed, tuttav päike ja meri. Siin on mu mälestused, noorepõlve-armastused! Iga kord, kui lähen mööda seda alleed, mõtlen, et issand, kui väiksed olid need puud, kui mina keskkooli lõpetasin," räägib pargipingil Tallinna tänava, Loksa puhul võib isegi öelda et promenaadi ääres kohatud Maret Maisto, kauaaegne Loksa kooli eesti keele õpetaja, uhkusega.

"Ma ei kujuta ette, et teie noorema inimesena tuleksite siia õpetajaks: korteri peate ostma, mehele ei saa, kuskil käia ei ole. Isegi sauna siin ei ole. Loksa on alla käinud. Minu noorusajal oli rannas aga kohvik, olid tantsupeod, meremeestega sai tantsida, oli restoran..."