Mets mäletab ja ei taha olla nagu varemetes linn

, kirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urve Tinnuri
Urve Tinnuri Foto: Marianne Loorents

Tänavune suvi on rikas metsmaasikate ja -vaarikate poolest. Seisan keset päikesekullas kümblevat pärastlõunat põuaselt kahisevas rohus, plastämber käevangus, ja vaatan üle hirmsuure raielageda.

Kõikjal, kuhu silm ulatub, vedeleb oksarisu ja kõlbmatuks tunnistatud puutüvesid, mis otsekui purustatud luud turritavad metsatehnika tekitatud sügavates pinnasehaavades.

Lank näeb välja hingetuks tegevalt troostitu nagu varemetes linn, mille kallal on vägivalda tarvitanud õel, piiratud ja maailma peale vihane inimolend.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles