Ateist hakkas Eneserännakul uskuma märkidesse

Õigel ajal juhtuvad õiged asjad, saabuvad ellu need inimesed, keda vajad. Just siis, kui Elin Lemberg igatses meeletult oma koera, kohtas ta rannas meest, kes jalutas oma haskiga. Nad hakkasid vestlema ja mees lubas naisel oma koera eest ka hoolitseda. Foto: Erakogu

Rõõmsameelsel Elinil ei tahtnud lõputöö kuidagi sujuda, kuni ta kuulis võimalusest minna Hispaaniasse eneseotsingutele. See oli märk, et tuleb teele asuda, kuigi võluga ühes polnudki tal hinges sügavat, meeletut valu.

Enne juulis palverännakule minekut polnud Elin Lembergil (32), kes armastas end ateistiks pidada, ühtegi suurt küsimust, millele ta oleks paaniliselt vastust otsinud. Teadmine külastas teda hoopis kummalist rada pidi. Tema lõputöö oli mingi mõtte taha kinni jäänud ja ühel hetkel ei tahtnud ta sinna kriipsugi lisada. “Tundsin, et pean saama mingisuguse preemia, et ärkaksin igal hommikul entusiasmiga, ootusärevusega,” räägib Elin. Ühtäkki kuulis ta palverännakust ja mõistis kohe – see ongi ettevõtmine, mis innustab ja annab jõu.

Lõputöö sai punkti imeväel, ent Elin tegi veel midagi – ta otsustas otsad kokku tõmmata ka oma tollases töökohas ja lahkus Rakvere noorte tugila projektijuhi kohalt. Tahe minna paisus üha suuremaks ja nõnda hakkas ta teekonnaks valmistuma juba jõuludest.