Vireen käivitab uut biopuhastit

Sigade Aafrika katku tõttu tänavu hukatud ligi 7000 koduseast pole ühtegi maetud ja kõik korjused on põletatud Väike-Maarjas asuvas loomsete jäätmete käitlemise tehases. Foto: Arvet Mägi

Väike-Maarjas asuv loomsete jäätmete käitlemise tehas AS Vireen käivitab uusi puhastusseadmeid, suhted vallaga ootavad aga selgeksrääkimist.

ASi Vireen juhataja Ivo Väär kommenteeris, et osaliselt on uus puhasti käigus juba praegu, kõik sõlmed peaksid tööle saama oktoobri lõpuks. “Praegu täidame uut puhastit reoveega ja käivitasime lämmastikuärastuse,” ütles Ivo Väär.

Uued puhastusseadmed projekteeris SWECO Projekt AS ja ehitas ehitusettevõtete konsortsium, milles peatöövõtja on riigihanke tulemusena Norde­con AS. Projekteerimise ja ehitamise ning nendega kaasnevate kulude kogusumma ulatub 2,04 miljoni euroni.

Ivo Väär selgitas, et tehase puhastisse siseneva vee reoainete sisaldus sõltub suuresti sellest, mida tehases parasjagu töödeldakse.

“Aastate jooksul omandatud praktilise kogemuse pinnalt projekteeriti uus puhasti senisest võimsam, suuremale reostuskoormusele. Parandatakse rasvaärastust, mis suurendab puhasti efektiivsust ja võimaldab töödelda tehnilist loomset rasva biokütuseks taastuvenergia senisest laialdasema kasutamise raames. Samuti töötab uus puhasti suletuna, mistõttu avaldavad kliimamuutused puhastamisefektiivsusele väiksemat mõju ning paraneb välisõhu kvaliteet ümbruskonnas. Puhastis rakendatakse tehnoloogiat ja seadmeid, mis töötavad edukalt Šveitsis ja Saksamaal sarnastes tehastes. Põhimõtteliselt on tulevikus võimalik puhastada ASi Vireen uues puhastis ka Väike-Maarja aleviku olmereovett, kuid see eeldab muidugi torustiku ümberehitusi, eelkõige aga kohalike poliitikute koostöötahet,” rääkis Ivo Väär.

Väike-Maarja vallavanema Indrek Kesküla sõnul ootab vallavalitsus suuremat Vireeni-poolset koostööd.

Möödunud reedel soovisid munitsipaalettevõtte Pandivere Vesi OÜ direktor Gennadi Filippov ning Väike-Maarja valla ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Kadri Kop­so ja keskkonnanõunik Leie Nõm­miste külastada ASi Vi­reen, kuid kohtumine jäi ära, sest valla esindajatega kokkusaamiseks aega ei leitud.

Valla suhted jäätmetehasega pingestusid möödunud suvel, kui ASist Vireen välja tulnud heitvesi oli selliste saastenäitajatega, mille puhul oli vaja rakendada eraldi tegevuskava keskkonnaohu vältimiseks. “See tegevuskava tõi Pandivere Vesi OÜ-le lisakulutusi, mida saastajalt nüüd nõutaksegi,” ütles Indrek Kesküla.

Pandivere Vee lõpp-puhastisse andis Vireen ööpäevas siis 30–70 kuupmeetrit vett sõltuvalt tootmismahust ja sademete hulgast.

Pandivere Vee direktori Gennadi Filippovi sõnul on läbirääkimised ASi Vireen ja Pandivere Vesi OÜ vahel katkenud.

“Kuid omalt poolt teen jõupingutusi, et suvel tekkinud probleemile lahendus leida, ja loodan Vireeni huvile läbirääkimiste laua taha asuda,” lausus Filippov.

AS Vireen käitleb loomseid kõrvalsaadusi. “Suur osa 3. kategooria loomsetest kõrvalsaadustest on tegelikult kasutatavad, kuid neid ei lasta turule peamiselt kaubanduslikel põhjustel. See võib tunduda meile Eestis veel harjumatu, kuid ka hukkunud põllumajandus­loomi käsitletakse pigem toorainena, mida töödeldes on võimalik toota biokütust,” kõneles ASi Vireen juhataja Ivo Väär.

Väike-Maarja vallas Ebavere külas asuva tehase käitlemisvõimsus ei sõltu uue puhasti võimsusest.

“Käitlemisvõimsuse suurendamiseks tuleks teha muudatusi tehases endas, kuid juba pikemat aega loomsete kõrvalsaaduste turg pigem kahaneb kui kasvab. Selle põhjuseks on näiteks ka põllumajandustootjate suured investeeringud loomade pidamistingimuste parandamiseks, nagu uute lautade ehitamisse, mistõttu neid lihtsalt hukkub vähem. ASil Vireen ei ole lähiajal plaanis suurendada loomsete kõrvalsaaduste käitlemisvõimsust Väike-Maarja tehases,” selgitas Ivo Väär.