/nginx/o/2024/10/18/16427063t1h217a.png)
/nginx/o/2010/10/19/451952t1h9987.jpg)
Valitsus kiitis heaks ja saatis riigikogule arutamiseks eelnõu, mis korraldab järgmise aasta algusest ümber politsei- ja piirivalveameti, päästeameti ja häirekeskuse töö.
Valitsus toetas siseministeeriumi asutuste ümberkorraldamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseminister Ken-Marti Vaheri kinnitusel on oluline, et Eesti väiksust ja riigi võimaluste piiratust arvestades tegutseksid 10 500 töötajaga sisejulgeolekuasutused võimalikult efektiivselt.
Ministri sõnul on muudatused loogiline jätk senistele ümberkorraldustele, millega on loodud politsei, piirivalve ja kodakondsuse ühendamet ning koondatud kogu ministeeriumi haldusala IT-valdkonna arendamine ja haldamine ühte keskusesse. “Ümberkorralduste mõte on vähendada dubleerimist ja luua ühtsed, tõhusalt toimivad asutused, kuid pakkuda ka ühtlasemat, kvaliteetsemat ja kiiremat teenust. Inimestele ümberkorraldused muudatusi kaasa ei too,” lausus Vaher.
Uue aasta algusest liidetakse seni iseseisvate asutustena tegutsenud prefektuurid politsei- ja piirivalveametiga ning neli regionaalset päästekeskust päästeametiga, misjärel saavad prefektuuridest ja päästekeskustest ametite piirkondlikud üksused. Muudatusega tekib keskasutuse ja piirkondlike üksuste vahel vahetu kontakt ja kindel juhtimisstruktuur.
Piirkondlikke struktuuriüksusi jäävad politsei- ja piirivalveametis endiselt juhtima prefektid ning päästeametis seniste päästekeskuste juhid. Eelnõu järgi nimetab struktuuriüksuste juhid ametisse siseministri nõusolekul ameti peadirektor.
Häirekeskusest saab 1. jaanuaril siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, millele antakse üle praegu päästeameti valitsemisalas oleva häirekeskuse ülesanded. Järk-järgult saab uus häirekeskus endale ka politsei- ja piirivalveameti prefektuuride ülesanded hädaabikõnede menetlemisel, et minna 2014. aasta lõpuks üle ühisele hädaabinumbrile 112.
Siseminister märkis, et kuigi Eestis on juba üle kümne aasta kasutusel olnud kaks hädaabinumbrit – 110 politsei ning 112 päästjate ja kiirabi kutsumiseks – on inimestel kriitilises olukorras ikkagi raske otsustada, millisele numbrile helistada.