/nginx/o/2011/10/21/801670t1h741c.jpg)
Reedel pandi Rakkes nurgakivi firma Nordkalk lubjakivifillerite tootmishoonele, mis on osa 8,6 miljoni euro suurusest investeeringust, mille firma lähiaastatel panustab oma tegevuse laiendamisse ja toodete arendamisse.
Rakkes pandi nurgakivi firma Nordkalk uuele tootmishoonele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nordkalk ASi juhatuse esimees Andres Rammul ütles, et lubjakivifillerite tootmise uuendamisse Rakkes panustab firma 2,3 miljonit eurot. “Valmib tootmishoone koos sisseseadega. Uues hoones hakkab paiknema fillerite tootmisliini üks osa, teine osa jääb esialgu olemasolevasse hoonesse,” selgitas firma juht.
Andres Rammuli sõnul on lubjakivifillerite suurimad tarbijad klaaskiu- ja klaasitööstus, ehituslike kuivsegude tootjad, looma- ja linnusööda tootjad ning eelsegude valmistajad Baltikumis ja Loode-Venemaal.
Kevadeks valmis
Firma Nordkalk projektijuht Aimar Parm ütles, et ehitis valmib tuleva aasta 27. aprilliks. “Kokku töötab praegu Rakkes iga päev firma Skanska EMV AS 40-45 ehitusmeest,” märkis ta. Tootmishoone valmimisel võib ettevõte vajadusel tõsta tulevikus fillerite tootmise võimsuse kolmekordseks – 150 000 tonnini aastas.
Nurgakivi panekul viibinud Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum rääkis, et Rakkesse tehtav investeering tõstab nii Lääne-Viru maakonna kui kogu Eesti tööstuspotentsiaali, sest Nordkalgi Rakke tehase puhul on tegemist Baltimaade suurima lubjakivitoodete valmistajaga.
Rakke vallavanem Andrus Blok toonitas, et nurgakivi panek lubjakivifillerite tootmisliinile on tähtis sündmus valla elus. “Nordkalk annab tööd ja leiba kuuekümnele Rakke valla kodanikule. Mahukad investeeringud Rakke tehase rekonstrueerimisse ja arendamisse lisavad kindlust kogu vallale,” kõneles Andrus Blok.
Tema hinnangul teeb Nordkalk oma investeeringud perspektiivitundega ja järelikult säilivad tehases ametis olevate inimeste töökohad, firma tootmise laienemisega tekib neid veel juurdegi. “Valla seisukohalt on aga igal töökohal omavalitsuse jaoks suur väärtus, sest nendest sõltub omavalitsuse tulubaas ja elujõulisus,” märkis Blok.
Suurtellijast koostööpartner
Nordkalgi tootmis- ja tehnikadirektor Toomas Post kommenteeris, et lubjafillerite tootmishoonele nurgakivi panek on osa firma arenguplaanidest.
Järgmiseks aastaks kavandab ettevõte lubjatootmise rohkem kui kahekordset kasvu ja fillerite tootmise kümneprotsendilist suurendamist. “Lubjatoodangu suurendamine saab võimalikuks tänu just Lätis asuva suurkliendi lisandumisele,” teatas Toomas Post, selgitades, et ettevõte on sõlminud lepingu Läti metallurgiaettevõttega Liepajas Metalurgs ning 2012. aastal kasvatatakse lubjatoodang tänaselt 40 000 tonnilt 100 000 tonnile aastas. Alates tulevast aastast on firmal 15aastane lubja müügileping nimetatud Läti metallurgiaettevõttega. Kustutamata lupja kasutatakse metallurgias räbusti tootmiseks.
“1,3 miljonit eurot investeerisime Lätti, meie suurkliendi Liepajas Metalurgs raudteeterminaali rajamisse, mis tagab Nordkalgi toodangu mahalaadimise võimaluse Läti kliendi juures,” tutvustas firma kapitalipaigutusi juhatuse esimees Andres Rammul.
Viis miljonit eurot investeerib Nordkalk ASile kuuluva Rakke lubjatehase kahe lubjaahju ja täidismaterjali liini rekonstrueerimisse, mille järel hakkab toodang minema suures osas Läti metallurgidele. “Lubjatootmise tarvis renoveerime praegu olemasolevad ja viimasel ajal kasutult seisnud ahjud, muutes lubjatootmise efektiivsemaks ja keskkonnasäästlikumaks, sest üksnes uutesse tolmufiltritesse investeeritakse 500 000 eurot,” kõneles Toomas Post. Ühe lubjaahju renoveerimine lõpetatakse juba sel sügisel ja kevadeks on mõlemad töövalmis.
Firma Sweco tegi Nordkalk ASile kuuluva Rakke lubjatehase kahe lubjaahju ja täidismaterjali liini rekonstrueerimisprojekti. Rekonstrueerima hakkas ehitusfirma Skanska EMV AS.
“Järgnevatel aastatel kasvab nõudlus lubja järele veelgi, sest lubjapõhiseid tooteid kasutatakse keskkonnakaitses suitsugaasidest väävli eraldamiseks. Tahame olla valmis suurendatud nõudlust katma,” kinnitas Nordkalgi juhatuse esimees Andres Rammul.