Toscana – igal sammul ennast tutvustav turismipiirkond

Piirkond pakub kauneid vaateid igal sammul, Foto: Monika Sooneste

Toscana on piirkond, kuhu minnakse nautima head veini ja toitu. Ajalooliselt veini ja oliiviõli tootmisega seotud paik on need tegevused turismi edendamise nimel edukalt tööle pannud.

Turismiauhindade konkursil EDEN (European Destinations of Excellence) võidu saavutanud Lahemaa mõisate Vihula, Sagadi ja Palmse esindajatele tõi edu muu hulgas ka kultuuri, lõõgastuse ja looduspuhkuse õppereisi Toscanasse.
Reisi eesmärk oli õppida Lahemaa kolme mõisaga võrreldavates kohtades, kuidas nemad teevad omavahel koostööd, kasutavad kohalikku toorainet ja kuidas nad reklaamivad oma piirkonda.
“Toscana on väga pikkade traditsioonidega turismipiirkond, teatud mõttes agraarpiirkond, kus toodetakse veini ja oliiviõli,” kõneles RMK Sagadi metsakeskuse hotelli müügijuht Monika Sooneste, täpsustades, et praeguseks on sellest saanud atraktiivne turismikeskus, millelt on meil nii mõndagi õppida. Näiteks esimesel päeval külastatud, sakslastele kuuluvas majutusettevõttes Villa Palagione tehti tutvust sellega, kuidas kohaliku veini, toidu ja käsitöö pakkumine ärile kaasa aitab.

Palmse mõisa direktori Maie Urbase sõnul presenteeritakse igal sammul oma piirkonda, mille heaks näiteks oli kas või oliiviõlikoolitus, millest kolme mõisa esindajad osa võtsid.
Külalistele tutvustati küll kohapeal toodetud õli, kuid samas rõhutati kogu aeg, et pole oluline just nende toodangut osta – nende eesmärk on rääkida oliiviõli olemusest kui sellisest, sest küllaltki paljud ei tea, milline on kvaliteetne neitsioliiviõli.
Kui veini degusteerimisega olid kõik kokku puutunud, siis õli maitsmine oli midagi uut. “Veini oleme ikka siin ja seal proovinud ja itaalia toitu ka söönud,” lausus RMK Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keedus.
“Nagu veini degusteerimine. Õli oli kallatud nummerdatud topsidesse ja seda hakati jooma. See ei olnud ebameeldiv,” kirjeldas Urbas ning toonitas, et tegelikult on õlidel tohutu vahe ning selle koolituse käigus said nad palju teadlikumaks.

Kuigi sarnaselt Toscanaga on Palmse mõisas kodumaiste veinide degusteerimise võimalus täiesti olemas ja Sagadi mõis pakub mitmesuguste maitseviinade mekkimise varianti, siis miks mitte pakkuda siingi töötubades osalemist, nagu Villa Palagiones, kuhu lähevad turistid õppima itaalia keelt või kokakunsti. “Meie võiksime samuti oma kokakunsti tutvustada: kuidas leiba küpsetatakse, kuidas eesti moodi kalatoite teha,” loetles Urbas.
Sama oluliseks pidasid mõisate esindajad Lahemaa kohalike väiketootjate, ravimtaimede kasvatajate, käsitöötegijate kaasamist.
“Meil käib suurem osa turiste, väiksemate ettevõtjateni jõuab neid vähem. Meie kaudu saaksid nad ennast märgatavaks teha ja oma kaupa turustada. Nii saab ka turist ettekujutuse, mis siin piirkonnas toimub, mida inimesed teevad ja millest elatuvad. Milliseid töid siin läbi ajaloo tehtud on,” rääkis Urbas.

Ajaloolise ja tänapäevase sobitamine hooneid taastades

Hooned, mida reisi jooksul külastati, olid sarnaselt Lahemaa mõisatega ajaloolise taustaga – 400-550 aasta vanused ja vanemad lossid ning villad. Krista Keeduse sõnul on tähelepanuväärne, kuidas need väärtuslikud hooned olid suudetud taastada ja kasutusele võtta.
“Oli neid, mille seinu kattis nõgi ja kus rippusid ämblikuvõrgud, ning oli selliseidki, mis nii ümber ehitatud, et ei saanud arugi, et tegemist on vana hoonega.”
Seepärast jätsidki suurepärase mulje väikesed linnad, nagu Montepulciano, San Gemignano ja Siena, kus uus ja vana nii hästi kokku pandud, et miljöö ei olnud rikutud.
“Nad suudavad 21. sajandi tasemel olla ka nendes vanades kohtades,” märkis Maie Urbas, “seda on meil vaja veel õppida.”
Montepulciano linnas asuvas heaoluhotellis Etruria Resort & Natural Spa sisse seatud La Perla heaolukeskus oli mõisa esindajate hinnangul veel üks hea näide sellest, kuidas vana aja hõngu säilitada.
Heaolukeskus asub nimelt vanas kaarvõlvidega veinikeldris, kus ennemalt veinivaate hoiti, nüüd aga spaa tegutseb.
“Seda ei oldud liiga palju ilustatud, kivivõlvid olid nii, nagu nad olid, konserveeritud. Samal ajal põrandad olid tänapäevastest materjalidest tehtud,” kirjeldas Urbas.