Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/26/5097837t1h6e47.jpg)
/nginx/o/2011/10/27/810186t1h25d3.jpg)
Karepa ürdiaia perenaine Katrin Luke jagab näpunäiteid, milliseid aineid ja taimi kokku segades saab kodus valmistada määrde või rohu, millega kergemat tervisehäda seljatada.
Milliseid koostisosi läheb vaja nohurohu, köharohu, salvi valmistamiseks?
Vaja läheb rasvainet või õli, näiteks viinamarjaseemneõli või palmirasva. Vanasti kasutati searasva. Lisaks rasvainele on vajalikud männipungad, aedliivatee, iisop, saialill, salvei. Taimed tuleb rasvaine või õliga üle valada, anumale kaas peale panna ja ahju- või pliidiservale jätta.
Enne tehti ka nii, et rasv ja taimed pandi kihiti anumasse, mis ööseks ahju lükati. Vene rahval oli tuntuim salv sookailu- ehk Ledumi salv, mida kasutati külmetuse ja reumavalude, samuti hemorroidide, nohu jne korral. Salvi valmistati õitsvast sookailust, aga seda saab teha ka sügisel, sookailu tuleb rasvainele lihtsalt rohkem lisada.
Kuidas üht või teist salvi, rohtu valmistada?
Taimed tuleb panna rasva või õli sisse, hoida segu 90 kraadi juures suletud anumas kaks-kolm tundi. Seejärel taimede pealt õli ära kurnata ja sellele lisada vaha, mida peaks olema 10 protsenti õlisegu mahust. Rasvaga tehtule ei pea vaha lisama.
Kui soovitakse valmistada nohusalvi, lisada rasvaine- või õlisegule kaks-kolm protsenti eeterlikku õli, näiteks piparmündi- või eukalüptiõli. Köharavimit valmistades lisada segule eeterlikku nuluõli. Kõik õlid võib asendada ka taimedega.
Kuidas ja millistes tingimustes tuleb neid säilitada?
Külmkapis või mujal jahedas kohas. Suuremat kogust võib sügavkülmaski hoida.
Kui kaua kodus tehtud rohud, salvid säilivad?
Üks kuni kaks aastat. Kui rääsunud lõhna pole, kõlbab kasutada.
Milline rohi, salv võiks/peaks igaühel sügisel ja talvel kodus varuks olema? Ja kuidas seda teha?
Kuusevaigusalvi saialille, varemerohu ja paplipungadega on hea kasutada, kui käed ja huuled külmaga katki lähevad või lõhenevad. Samuti aitab see ohatise korral. Minul on need reisimas käies kindlasti autos või käekotis.
Ka hanerasva ja isegi karurasva leidub kodudes – inimesed kasutavad neidki edukalt. Parima tulemuse saavutamiseks võiks rasva sulatades veel taimi lisada.
Millised ravimtaimed võiksid varuks olla, kui kimbutama peaks hakkama nohu või köha, mis on niiskete ilmadega kerge tekkima?
Iisop, angervaks, pärnaõied, salvei, kibuvitsamari, kassinaeri või altee õied ja/või lehed, männipungad. Viimaseid saab loodusest kogu talve ja need sobivad inhalatsiooni tegemiseks.
Kuidas valmistada ühte õiget raviteed? Millise temperatuuriga vesi taimedele peale kallata, kui kaua seista lasta, kas kohe juua jne?
Millise temperatuuriga vesi taimedele valada, oleneb taimedest, kuid 90-95 kraadi on keskmine.
Lased vee keema ja mõne hetke pärast valad taimedele peale. Et raviained ikka välja tuleksid, peaks laskma teel 15-20 minutit kaane all tõmmata.
Kassinaerile ja alteele lisatav vesi peaks olema 90kraadine ja teel tuleks lasta tõmmata koguni kuni 30 minutit, sest taimed sisaldavad limaaineid, mis eralduvad aeglasemalt.
Mida peenestatum taim on, seda vähem peab tõmmata laskma. Samas on mõttekas taimed peenestada vahetult enne tee tegemist.