2018. aasta parim metsamajandaja on läänevirulane Lauri Salumäe

Lääne-Virumaale tuli mitu tunnustust. Foto: Kaarel Langemets

Täna Haapsalu külje all Uuemõisa mõisapargis toimunud suurejoonelisel kogu pere metsapäeval kuulutati 2018. aasta parimaks metsamajandajaks läänevirulane Lauri Salumäe, kellele andis tiitli üle peaminister Jüri Ratas.

Lääne-Virumaale tuli ka teine tunnustus, kui Jüri Stroo nimetati tubliks püsimetsamajandajaks.

Erametsakeskuse ja Eesti Erametsaliidu koostöös 25. korda korraldatud konkursi žürii valik langes Lääne-Virumaalt pärit Salumäe kasuks, sest ta on silma paistnud põhjalike teadmiste, järjekindla tegevuse ja selgete sihtidega oma metsa majandamisel. Säästva metsamajandamise kinnituseks on tal ka FSC sertifikaat, mille nõuetele peavad vastama kõik pere metsades tehtud tööd.

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe Mikk Lingi sõnul oli tänavusel konkursil mitu väga tugeva taustaga metsaomanikku ning parima metsamajandaja tiitli saaja üle arutati pikalt.

"On rõõm näha, et oma metsa jätkusuutlikult ja teadmispõhiselt majandavad metsaomanikud on valmis oma teadmisi ja kogemusi ka teistega jagama," lausus Link. "Parimate metsamajandajate konkurss annab meile hea võimaluse neid tublisid omanikke esile tõsta, kuid ka ühiskonnale säästlikku metsamajandust lähemalt tutvustada."

Salumäe on koos perega panustanud nii metsanduse kui ka maaelu edendamisse laiemalt. Oma metsa kasvamise ja kasvatamise kogemust jagab ta kõigi huvilistega hiljuti loodud õpperajal, kus saab hea ülevaate sellest, kuidas erinevas vanuses mets kasvab, milliseid töid seal tehakse ning kuidas metsa uuendamisel ja kasvatamisel ka metsaelanikega arvestatakse.

Salumäe sõnul elab ta teadmisega, et tulevik on ees ja on veendunud ka selles, et tulevikus soovime paremini elada, sealhulgas ka rohkem tulu teenida. "Seda pean ma silmas ka oma metsa majandamisel ja investeerin noore metsa hooldamisse ja kasvatamisse, et tulevikus oleks metsad paremad ja kvaliteetsemad," ütles Salumäe.

Jüri Stroo on lapsest saati metsaga kokku puutunud. Metsas oli tema esimene töökoht ning nüüdki, pensioniiga veetes, rügab Stroo oma 70-hektarisel metsakinnistul ise tööd teha. Pärast Eesti taasiseseisvumist töötas Stroo riigimetsas, hiljem juhtis ka metsaveoautot. Metsaomanikuks sai ta 2000. aastal, kui metsa ostis. Oma metsa on ta otsustanud majandada püsimetsana, tehes harvendusraieid ja raiudes nii-öelda alla jäänud puid. Ta imetleb puude kasvukiirust, mille tulemust on pärast puistu harvendamist lausa silmaga näha.

Suure osa töödest teeb Jüri oma metsas ise. Nii raied, materjali väljaveo kui isegi maaparanduseks vajalikud projektid. Metsa kujundab ta segametsaks ja hoiab seda oma lastelastele.

Kandidaatide juures hinnati nende viimaste aastate metsamajanduslikke töid ja muid metsa erinevate väärtustega seotud tegevusi. Arvesse võeti ka metsaomanike põhimõtteid metsade majandamisel, panustamist kogukonna ja maaelu arengusse ning traditsioonide hoidmisse.

Uuemõisa mõisapargis toimunud meeleolukal kogu pere metsapäeval osales tuhatkond inimest, kes said osaleda mitmes põnevas töötoas, võistlusel ja ekskursioonil. Näiteks sai õppida hooldama erinevaid metsatööks tarvilikke lõikeriistu, proovida mõõdusaagimist ja harjutada saeketivahetust, samuti kuulata loodusfotograaf Remo Savisaare loengut ning harjutada kätt käbikorvpallis. Külastajatele esinesid superstaarid Uudo Sepp ja Jüri Pootsmann.

Eestis on üle 100 000 erametsaomaniku, kellel kõigil on metsa majandamisel oma eesmärgid ja põhimõtted. Kuna metsandus on üks Eesti majanduse alustaladest, on oluline, et metsaomanikud saaks oma metsa hoidmise ja jätkusuutliku majandamise eest tunnustatud.