Rakvere otsustas küll jäätmekäitluse sihtasutuse asutamises osaleda, kuid valdade tõrksuse tõttu võib sihtasutus siiski loomata jääda. Keerulised lood on ka võetud kohustuste eest vastutamisega, sest omavalitsusjuhid on ilmselt enese teadmata pea pakule pannud.
Rakvere linnavolikogu otsustas pärast pikka ja põhjalikku arutelu osaleda jäätmekäitluse valdkonnas tegutseva sihtasutuse asutamisel.
Põhiline mudel jäätmeveo korraldamisel on see, et omavalitsus kuulutab välja hanke ja selle võidab kas Ragn-Sells või Veolia, kes veab kogutud jäätmed sinna, kuhu ise soovib.
Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami rääkis, et Rakvere üritas kõigepealt korraldada hanke kohale, kuhu jäätmeid vedada saaks, ja teises hankevoorus pakuksid vedajad ainult transpordi hinda.
“Meie käitumine prügifirmadele ei meeldinud ja nad kaebasid meid kohtusse ning praegu on see päris pikalt veninud protsess jõudnud ringkonnakohtusse,” selgitas Juhkami.
MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus tegevjuht Margus Maasik lausus, et alates sellest aastast on seaduse kohaselt võimalik jäätmeveol kasutada sisetehingut ehk omavalitsusel on õigus vastava juriidilise keha moodustamisel ise jäätmeveoga tegelda.
See aga tähendab, et saaks toimida Rakvere poolt esialgu kavandatud mudel ehk omavalitsuste moodustatud sihtasutus määraks koha ehk Ussimäe jäätmekeskuse ja kuulutaks välja hanke prügi vedamiseks sinna.
Lääne-Viru Jäätmekeskust nõustav Denis Piskunov advokaadibüroost Concordia ütles, et õiguslikus mõttes on sisetehingu eeliseks see, et erinevalt tavalisest riigihankest on seda väga keeruline vaidlustada.
MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus on pannud kokku ka esialgse hinnaprognoosi, mille kohaselt oleks ühe tonni prügi vastuvõtmise hind Ussimäel järgmisel aastal 38,06 eurot, mis on odavam kui üheski teises prügilas.
Volikogu liige Marti Kuusik aga avaldas kahtlust, kas sihtasutuse käivitamine tooks ikka kaasa prügiveo hinna languse. “Kui ma praegu maksan prügifirmale kuuesajaliitrise konteineri tühjendamise eest kümme eurot, siis see teeb tonni hinnaks umbes neli korda rohkem,” tähendas ta.
Kuid Ussimäel lisandub 38 eurole veel prügi vedamise hind, mis peab selguma riigihanke käigus.
Mihkel Juhkami sõnas, et vastust küsimusele, kuidas prügiveo hind Rakveres muutub, ei oska keegi öelda. “Seda ei tea me isegi siis, kui kuulutame välja uue korraldatud jäätmeveo konkursi,” lisas ta.
Margus Maasik tõdes, et kui kolm-neli omavalitsust sihtasutusega ei liitu, ei toimi praegune äriplaan ja sihtasutus võib loomata jääda.
Juhkami lausus, et omavalitsustel on seoses jäätmekeskusega ka rahalised kohustused, sest mittetulundusühingusse kuuluvad neliteist omavalitsust on võtnud 18 miljonit krooni (u 1,15 miljonit eurot) laenu ja kui sihtasutust ei sünni, peavad omavalitsused selle tagasi maksma.
“Halvemal juhul võib ka keskkonnainvesteeringute keskus oma toetusraha tagasi küsida,” sõnas linnavolikogu esimees. KIK eraldas jäätmekeskuse rajamiseks 36,1 miljonit krooni (2,307 miljonit eurot).
Juriidiliselt on aga lugu suhteliselt keeruline, sest mittetulundusühingu kohustuste eest vastutavad selle juhatuse liikmed. MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus juhatuse esimehe Toomas Väinaste sõnul on juhatuses peaaegu kõigi 14 MTÜsse kuuluva omavalitsuse juhid oma omavalitsuse esindajatena või siis on omavalitsuse esindajaks MTÜs määratud omavalitsuse keskkonnanõunikud.
Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu teabe- ja poliitikanõunik Alari Rammo ütles, et vastutus langeb siiski isiklikult juhatuse liikmetele.
“Mittetulundusühingu liige ei vastuta eriti millegi eest ja antud juhul on ülimalt raske pöörata mingeid nõudeid omavalitsuste vastu, vastutus jääb ikkagi MTÜ juhatusele,” sõnas Rammo.
Rakvere linnavolikogu liige Toomas Varek pooldas Rakvere ühinemist sihtasutusega. “Me võime sellest iga hetk välja astuda, kui asi peaks päris hapuks minema,” kinnitas ta.
Rakvere linna jaoks ongi olukord kõige lihtsam, sest linn ei ole MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus liige. Just selleks, et MTÜ KIKist toetust saaks, astus Rakvere mõne aasta eest mittetulundusühingust välja, sest KIK seadis toetuse andmise tingimuseks, et kõikides omavalitsustes toimiks korraldatud jäätmevedu või oleks vähemalt konkurss välja kuulutatud. Rakveres seda aga polnud – nii astutigi MTÜst välja, et asja edenemisele takistusi mitte teha.
Mihkel Juhkami tõi ühe kaaluka põhjendusena sihtasutusega liitumise kasuks välja tõiga, et kui Ussimäe jäätmekeskus tööle ei hakka, tuleb linnal seadusest tulenevalt ehitada jäätmejaam koos ohtlike jäätmete vastuvõtu punktiga. “Meie praegune ohtlike jäätmete kogumise punkt ei vasta mitte mingisugustele nõuetele,” lisas Juhkami.
Volikogu esimees möönis, et küsimusi on seoses sihtasutuse loomisega palju, aga mõistlik ja ratsionaalne on siiski sihtasutuse asutamisel osaleda, mida volikogu ka ühehäälselt otsustas.
“Kui sihtasutus saab loodud, on Rakvere linnal ees keeruline lugu, kuidas käimasolevast jäätmeveo kohtuprotsessist välja tulla, aga eks seda saab siis arutada, kui aeg käes on,” rääkis Mihkel Juhkami.