Video ja galerii. Paavsti visiidi ootuses: palverännak Viru-Nigula Maarja kabeli juurde oli kantud palvest  

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Palverännak Viru-Nigula Maarja kabeli juurde oli kantud palvest.

FOTO: Meelis Meilbaum

Täpselt kuu aega enne Rooma paavsti Franciscuse külaskäiku Eestisse läbisid maailma eri paigust kohale tulnud katoliiklased väikeses Viru-Nigulas palverännaku. Austades neitsi Maarjat, paluti olulise visiidi kordaminekut.

Lääne-Virumaa Viru-Nigula pisike kirik oli laupäeva hommikul puupüsti rahvast täis. Paarsada inimest tulid kuu aega enne Rooma paavsti Eesti-visiiti, et võtta aeg ja palvetada. Anda üheskoos tugevus ja vägi paavsti küllatuleku õnnestumisse.

Veerand seltskonnast olid välismaalased, tuldud oli lausa Sri Lankast ja Hispaaniast. Oli vanu ja noori, perekondi, kaasas rosinasilmsed lapsukesed, kes vaguralt püha missat kuulasid. Ühisolemisel anti laulu ja palvusega au Jumalale. Igaüks püsis neil tundidel härduses põlvili.

Eesti katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan ütles, et paavsti külaskäik Maarjamaale muudab maailma. Ta sõnas, et seda külaskäiku ei otsustanud Vatikan või inimesed. "Eelkõige tehakse seda taevas. Siis on see püsiv. Jääv," lausus Philippe Jourdan.

Ta nimetas Eesti jõuks väike olemist ja rõhutas, et tugevad oleme nii kaua, kui palvetame. "Palume, et kõik õnnestuks, ja see juhtub tänu sellele, mis toimub taevas," ütles piiskop. Philippe Jourdan sõnas, et ta loeb visiidi täiesti õnnestunuks, kui ükski inimene on käinud külaskäigunädalal armulaual. "See on tähtis, et inimene on muutnud oma elu," ütles ta.

Katoliiklaste igaaastaste palverännakute mõte on ühiselt paluda. Nii palvetati sedakorda kirikuvõlvide all nende eest, kellega paavst kohtub. Nende eest, kel suur vastutus meie riigi eest, noorte eest, kes leiaksid rõõmu, usu ja elule tähenduse. Inimeste eest, kel suured probleemid, mis lahenduseta. "Nad on meie südames," ütles Philippe Jourdan, kes palus anda oma südame paavsti sõnadele.

Adoratsioon – pooltund, mis kulges täielikus vaikuses, sügavas meditatsioonis – tugevdas veelgi teadmist, et tänane on kantud nende katoliiklaste jaoks armastusest ja palvetatakse kogu hingega.

Tahe ja soov anda oma osa millegi suure tarvis tõi Viru-Nigulasse ka Pirita kloostris elava ema Vimala. Paik oli tuttav, siin oli ta käinud ka 11 aastat tagasi. Seekord oli ta veidi vihmases Viru-Nigulas erilise aasta, tuleku pärast. "Kui piiskop ütles, et paavst tuleb, siis peab tema visiidi õnnestumiseks palju palvetama neitsi Maarja poole," sõnas ema Vimala.

45-aastane Indiast pärit ja 18 aastat Eestis elanud nunn lausus, et kõige olulisem on vaimne valmistumine. "Palverännak aitab eriti pühenduda, lisaks paastumine," sõnas ta. Paast võetakse üheskoos ette septembrikuu esimesel päeval. "Üks kord päevas siiski sööme, lõunat, kuid loobume lihast ja kalast," ütles ema Vimala.

Ta hakkas koos kaheksa Pirita kloostri nunnaga liikuma ühises voos Eesti tuntuimasse palverännakupaika, 13. sajandist pärit Maarja kabeli juurde. Protsessioonil sammuti veidi üle 300 elanikuga Viru-Nigulat pidi neitsi Maarja kuju kandes, austades ja tänades teda. Lühikesel, ligi kahekilomeetrisel palverännakul palvetati, tugevdades palvet oma südame kaudu.

Virumaa vanim kivist sakraalehitis, millest säilinud vaid otsaviil, oli kogu oma hiilguses tulijaid vastu võtmas. Siin ütlesid vaimulikud palverännaku lõpetuseks oma tunnistused. Isa Arturi sõnul kutsub Jumal avastama kirikut. "Selleks et rääkida Jumalast, peame rääkima meie väikesest kirikust. Armastame mõlemat," lausus isa Artur. Eesti katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan nõustus, lisades: "Katolik kirik on nagu mootor, mis annab energiat ja liikumist."

Palverännku erilisust ja jõudu tunnetas Tartu noormees Arno Humal, kes oli Viru-Nigulas esimest korda. Ometi oli Göteborgi ülikoolis kirikumuusikat tudeeriv noormees vaid nädal tagasi naasnud palverännakult. Ta sõitis oma sõpradega Vastseliinast Piritale ja üheskoos jõuti tõeni, et kui on palve ja rännak, siis ongi kokku mõistagi palverännak. "Palvel, rännakul ja elul on siht. Elu ongi nagu palverännak," filosofeeris ta.

22-aastane noormees, kes on pärit luterlikust perekonnast, nimetas katoliiklaseks saamist teekonnaks. "See kestis mitu aastat. Mind mõjutas palju Arvo Pärdi vaimulik ja klassikaline muusika. See pani mind gümnaasiumi esimeses klassis elu üle mõtlema," sõnas ta. Siis tuli tema ellu Gregoriuse laul, mida ta soovis kuulata missal ja mis võttis kohe tema hinge.

Paavsti külaskäigust oli ta mõelnud. Kui ta sellest Rootsis olles kuulis, tundus see väga uskumatu. "Ma ei osanud isegi sellest unistada." Noormees ütles, et ehkki Maarjamaa on usuleige maa, on meie inimesed otsingul. "Eestimaalased on vaimsed. Usutakse, et on kõrgem võim. See on põnev, kas inimesed seostavad paavsti tulekut ja kirikut oma vaimse kasvamisega," sõnas noormees.

Ta ise on täpselt kuu aega hiljem Tallinnas paavsti tänulikkusega tervitamas. Tal on plaan väisata missat ja paavsti kohtumist noortega. "Kui mul on võimalus temalt midagi uurida, siis see on klassikaline küsimus, mida ta Eestist teab," pakkus Arno Humal, mida ta oodatud kohtumisel oma vaimselt isalt küsiks.

Tagasi üles